Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kliendi häbitu eksitamise hind on määritud maine
Pärast seda, kui Eestis emateab.ee nime all tegutseva Soome firma Directaga seotud pahandused avalikkuse ette tulid, näis loomulik eeldada, et suuliste lepingute sõlmimisele tuginevat äriskeemi siinmail niipea uuesti ei katsetata. Tänases lehes lahti rulluv 118finderi näide tõendab, et kliendi teadmatuse või hajameelsuse häbitu ärakasutamise komme pole kuhugi kadunud.
Ettevõte, mis seab kiire tulu saamise eesmärgi klientide usaldusest ettepoole, ei saa pikaajalises perspektiivis edukas olla. Võtted, mis riivavad kliendi õiglustunnet ja arusaama ausa mängu reeglitest, töötavad igal juhul firma kahjuks. Rõõm hulga uute lepingute üle võib jääda üürikeseks, kui kunded tunnevad, et nendega on käitutud ebaausalt.
Info väga kiire levimise tingimustes võib kätte maksta väiksemgi ebakorrektsus, kuid juba põhialuste poolest ebaeetiline äriskeem määrab ettevõtmise enamasti kiirele hukule. Piisab pettunud kunde postitusest sotsiaalmeedias või internetifoorumis, et ebaaus käitumine avalikuks tuleks. Tekkinud määratu mainekahju heastamise kulud võivad osutuda mitu korda suuremaks kui saavutatud lühiajaline edu.
Suuline nõustumine. 118finderi skeem sarnaneb vägagi Directa omaga: firmast helistatakse ja küsitakse, kas soovite lepingut sõlmida või pikendada. Kui ütlete jah, ongi leping sõlmitud, ainult et see teadmine tuleb heausksel kliendil hankida firma kodulehelt. Enamik uusi kliente seda järele uurida ei taipa. Nõustumisena võidakse käsitleda ka seda, kui “ei” pole olnud ühemõtteline ja resoluutne. Saabub arve, ja kui klient pole juhtumisi aru saanud, et on lepingu “sõlminud”, on varsti inkasso ukse taga.
Kõlab uskumatult? Äripäevaga kogemusi jaganud firmade esindajad tunnistavadki, et säärane nahaalsus on neid tõsiselt jahmatanud.
Vaidluste lahendamine. Tõsi, seadus lubab suulisi lepinguid sõlmida. Võlaõigusseaduse kohaselt on lepingu sõlmimiseks tarvis rohkem kui ühe isiku selgelt väljendatud tahteavaldust, mille põhjal tehakse edaspidi toiminguid kindlate tulemuste saavutamiseks.
Ent suulisi lepinguid kasutatakse Eesti ärikeskkonnas suhteliselt vähe ning sellel on väga selge põhjus: niipea, kui vaidlused tekivad, tuleb analüüsida kogu lepingu sisu, mida on aga väga raske teha, kui lepingut must valgel kirjas ei ole. Vaidluste tekkimine on aga alati võimalik ning kirjaliku lepingu sõlmimise oluline mõte selles seisnebki, et vaidluste tekkides oleks olemas alusdokument, millele tugineda.
Eksitamine on taunitav. Olukorda, kus arve saamine on kliendile üllatus, ei saa ausa ja läbipaistva asjaajamise korral üldse tekkida. Samuti peaks olema täiesti välistatud olukord, kus ettevõtte meelest on leping sõlmitud, aga klient ei ole aru saanud, et see või teine telefonikõne tähendaski lepingu sõlmimist. Ärimudeli ülesehitamine partneri eksitamisele on igal juhul taunitav ning millekski muuks kui teadlikuks eksitamiseks on 118finderi skeemi raske pidada.
Tuhandeid ettevõtjaid lollitanud Directa on pettuses süüdi mõistetud ning pidi ära maksma suure trahvi. Aeg näitab, kuidas käib 118finderi käsi – maine on aga must juba täna.