• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,07%7 632,87
  • DOW 300,68%51 812,06
  • Nasdaq 1,55%26 382,32
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,97
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,07%7 632,87
  • DOW 300,68%51 812,06
  • Nasdaq 1,55%26 382,32
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,97
Nädala eest kohtunud eurogrupi rahandusministrid tulevad homme uuesti kokku, et otsustada Kreekale järgmise laenuosa väljamakse ning allikad, millest rahastatakse Kreekale eelarvedefitsiidi vähendamiseks antud kaks aastat ajapikendust.
IMFi juht Christine Lagarde nõuab Kreeka jaoks aga püsivamat lahendust, et pidev ebakindlus riigi majanduse toibumist veelgi rohkem ei viivitaks.
IMF tahab Kreeka võlakoorma vähendamist aastaks 2020 vähemalt 120%-le SKPst, mis ei lange aga kokku euroala riikide plaaniga lükata ka võlakoorma vähendamise tähtaega paari aasta võrra edasi. Praegu riskib Kreeka võlakoorem kahe aasta pärast kasvada 190%-le SKPst.
Christine Lagarde’ist erineval seisukohal on ka Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Amussen, kes ütles nädalavahetusel Saksa ringhäälingule ZDF, et kõigepealt tuleb Kreeka jaoks rahaline kate leida kahele järgmisele aastale. Siis saab tagasi tulla püsivama lahenduse juurde. 

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele