Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF tahab Kreekale püsivamat lahendust
Nädala eest kohtunud eurogrupi rahandusministrid tulevad homme uuesti kokku, et otsustada Kreekale järgmise laenuosa väljamakse ning allikad, millest rahastatakse Kreekale eelarvedefitsiidi vähendamiseks antud kaks aastat ajapikendust.
IMFi juht Christine Lagarde nõuab Kreeka jaoks aga püsivamat lahendust, et pidev ebakindlus riigi majanduse toibumist veelgi rohkem ei viivitaks.
IMF tahab Kreeka võlakoorma vähendamist aastaks 2020 vähemalt 120%-le SKPst, mis ei lange aga kokku euroala riikide plaaniga lükata ka võlakoorma vähendamise tähtaega paari aasta võrra edasi. Praegu riskib Kreeka võlakoorem kahe aasta pärast kasvada 190%-le SKPst.
Christine Lagarde’ist erineval seisukohal on ka Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Amussen, kes ütles nädalavahetusel Saksa ringhäälingule ZDF, et kõigepealt tuleb Kreeka jaoks rahaline kate leida kahele järgmisele aastale. Siis saab tagasi tulla püsivama lahenduse juurde.
Selleks ajaks oleksid ära toimunud ka Saksamaa valimised 2013. a sügisel, mis võimaldaks ELi suurimal rahastajal hõlpsamini raskeid otsuseid teha.
IMF ei taha aga rohkem viivitada. Christine Lagarde’i sõnul on küsimuses kaalul IMFi enda usaldusväärsus, kirjutas agentuur Reuters
IMF on seda meelt, et Kreeka ei saa maksujõuliseks ilma võlakoorma kergenduseta. Euroala riigid eesotsas Saksamaaga ei taha aga kahjumi kandmisest midagi kuulda. Täna Saksa ajalehes Handelsblatt ilmunud artiklis kirjutab ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (EFSFi/ESMi) juht Klaus Regling, et asjade taoline käik oleks mõeldav vaid väga äärmisel juhul.
Muude alternatiividena on kaalumisel abilaenude intressimäära alandamine, laenude maksetähtaja pikendamine, maksepuhkus, samuti Kreeka võlakirjade tagasiostmine.
Läinud nädalal ei varjanud IMFi juht Christine Lagarde ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker oma erimeelsusi. IMFi mõjusaim hoob on ähvardus peatada Kreeka abiprogrammi rahastamine. Standardprotseduuri järgi ei saa IMF rahastada abiprogramme, millel ei ole täies ulatuses rahalist katet.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.