Nädala eest kohtunud eurogrupi rahandusministrid tulevad homme uuesti kokku, et otsustada Kreekale järgmise laenuosa väljamakse ning allikad, millest rahastatakse Kreekale eelarvedefitsiidi vähendamiseks antud kaks aastat ajapikendust.
IMFi juht Christine Lagarde nõuab Kreeka jaoks aga püsivamat lahendust, et pidev ebakindlus riigi majanduse toibumist veelgi rohkem ei viivitaks.
IMF tahab Kreeka võlakoorma vähendamist aastaks 2020 vähemalt 120%-le SKPst, mis ei lange aga kokku euroala riikide plaaniga lükata ka võlakoorma vähendamise tähtaega paari aasta võrra edasi. Praegu riskib Kreeka võlakoorem kahe aasta pärast kasvada 190%-le SKPst.
Christine Lagarde’ist erineval seisukohal on ka Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Amussen, kes ütles nädalavahetusel Saksa ringhäälingule ZDF, et kõigepealt tuleb Kreeka jaoks rahaline kate leida kahele järgmisele aastale. Siis saab tagasi tulla püsivama lahenduse juurde.
Selleks ajaks oleksid ära toimunud ka Saksamaa valimised 2013. a sügisel, mis võimaldaks ELi suurimal rahastajal hõlpsamini raskeid otsuseid teha.
IMF ei taha aga rohkem viivitada. Christine Lagarde’i sõnul on küsimuses kaalul IMFi enda usaldusväärsus, kirjutas agentuur Reuters
IMF on seda meelt, et Kreeka ei saa maksujõuliseks ilma võlakoorma kergenduseta. Euroala riigid eesotsas Saksamaaga ei taha aga kahjumi kandmisest midagi kuulda. Täna Saksa ajalehes Handelsblatt ilmunud artiklis kirjutab ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (EFSFi/ESMi) juht Klaus Regling, et asjade taoline käik oleks mõeldav vaid väga äärmisel juhul.
Muude alternatiividena on kaalumisel abilaenude intressimäära alandamine, laenude maksetähtaja pikendamine, maksepuhkus, samuti Kreeka võlakirjade tagasiostmine.
Läinud nädalal ei varjanud IMFi juht Christine Lagarde ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker oma erimeelsusi. IMFi mõjusaim hoob on ähvardus peatada Kreeka abiprogrammi rahastamine. Standardprotseduuri järgi ei saa IMF rahastada abiprogramme, millel ei ole täies ulatuses rahalist katet.
Seotud lood
Euroala rahandusministrid on täna sel kuul juba kolmandat korda koos, et otsustada Kreekale järgmise laenuosa väljamaksmine ning märkida maha plaan, kuidas Kreeka uuesti maksejõuliseks muuta.
Esmaspäeva õhtul kohtunud eurogrupi rahandusministrid nõustusid Kreekale eelarvedefitsiidi vähendamiseks ajapikendust andma, kuid kuidas seda rahastada ning kuidas Kreeka võlatase riigile jõukohasele tasemele tuua, selles veel kokkulepet ei sündinud.
Soome ei ole nõus Kreekale euroala päästemehhanismidest uusi abilaene andma, ütles Soome rahandusminister Jutta Urpilainen, heites valgust ühele vaidluskohale Kreeka abistamise jätkamist puudutavatel kõnelustel.
Rahandusminister Jürgen Ligi osaleb täna Brüsselis erakorralisel eurogrupi koosolekul.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele