„Ma pean seda lahtiseks küsimuseks, kas võla kasvades on vaja uuesti võlgasid maha kanda (haircut),” ütles Weidmann. „See tõstatab küsimuse, et kas võlgade mahakirjutamine annab vajalikku ergutust või puudub sellel igasugune mõte.”
Lisaks ütles Weidmann Prantsusmaa kohta, et on kindel nende püüdlustes eelarvet parandada.
Mitmed analüütikud ja Euroopa Liidu ametnikud on skeptilised Francois Hollande’i sotsialistliku valitsuse püüdluste suhtes vähendada eelarvedefitsiiti järgmisel aastal 3 protsendini. Kui Prantsusmaal see ei õnnestu, tooks see endaga kaasa kõrgemad võlakirjade intressid.
Täna avaldas The Economist esikaanel pildi Prantsusmaast, kus viimast kujutati kui tiksuvat pommi Euroopa südames.
Nädala eest kohtunud eurogrupi rahandusministrid tulevad homme uuesti kokku, et otsustada Kreekale järgmise laenuosa väljamakse ning allikad, millest rahastatakse Kreekale eelarvedefitsiidi vähendamiseks antud kaks aastat ajapikendust.
Rootsi majanduslehe Dagens Industri makroanalüütik Gunnar Örn kirjutab, et Euroopa Liidul on täna kõrgeks kiidetud Rootsi kriisihaldusest rohkemgi õppida Rootsi suurest fiaskost 20 aastat tagasi, mil meeleheitlike pingutustega üritati edutult kaitsta Rootsi krooni fikseeritud kurssi.
Vaatamata väikese majanduskasvu muredele ja vajadustele reformida tööturgu on Prantsusmaa rahandusminister kindel, et riigi majandus peab vastu ja kriisi ei lange.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.