Euroala rahandusministrid Kreekaga kolmandal katsel

Läinud nädalal vältasid kõnelused enam kui 11 tundi hommikuni välja, kuid lõppesid tulemuseta.

"See oleks vastutustundetu, kui ikka kokkuleppele ei jõutaks, arvestades seda, kui palju kõik osapooled on panustanud," ütles Prantsusmaa rahandusminister Pierre Moscovici eile telekanalile BFM. "Ma ei garanteeri, et kokkulepe sünnib, kuid kolmandal korral peaks asi õnnestuma," vahendas agentuur Bloomberg.

IMF nõuab Kreekale võlakergendust, et riigi majandus uuesti jalule saaks. Praeguste trendide juures kasvab depressioonis majandusega Kreeka võlatase 2014. aastaks 190%-le SKPst.

Kaalumisel on laenuintresside langetamine, võlgade tagasiostmine abilaenude vahenditega, Euroopa Keskpangas Kreeka võlakirjadelt teenitud kasumi Kreekale tagasi kandmine.

Agentuuri Bloomberg andmeil käivad suurimad vaidlused laenuintresside langetamise üle, mis tekitab olukorra, kus osad Kreeka abistajad laenavad turult ise kõrgema hinnaga kui oleks Kreeka abilaenu intress. See tähendaks esimest korda reaalset raha kaotust Kreekale antud abilaenudelt.

"Kõik joonisid maha oma punased jooned ja nii ei otsustatudki midagi," kommenteeris Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudi teadur Jacob Kirkegaard läinud nädalal toimunud rahandusministrite kohtumist. Olulise tegurina poliitilises patiseisus näeb Kirkegaard turu surve puudumist.

Saksamaa, mis on suurim abipakettide rahastaja, ei ole nõus Kreeka võlga maha kandma, mis oleks äärmuslik abinõu, kuid mida on soovitanud kaaluda nii Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann kui IMF.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble arutas sellist võimalust kitsamas ringis oma paari kolleegiga 19. novembril Pariisis toimunud kohtumisel. Väidetavalt oli seal jutuks, et ühel päeval võib Saksamaa Kreeka võla osalise mahakirjutamisega nõustuda, tingimusel, et Ateena jätkab reforme. Sellele kohtumisele järgnenud eurogrupi arutelul oli Saksamaa aga taas Kreeka võlgade mahakandmise vastu.

Saksa väljaanne Welt am Sonntag kirjutas äsja, et arutusel on olnud Kreeka võlgade mahakandmine 2015. aasta järel.

Tuleval aastal on Saksamaal parlamendivalimised. Enne seda ei taha ükski poliitik jutuks võtta nii plahvatusohtlikku teemat nagu kahju Kreeka abilaenudelt.

Agentuuri Reuters teatel näitab Saksamaa valitsuse tellitud juriidiline analüüs, et kahju kandmine abilaenudelt rikub nii seda sätet Euroopa Liidu aluslepingutes, mille järgi riigid ei vastuta üksteise kohustuste eest, kui ka Saksamaa enda eelarveseadust, mis ei luba laenata riigile, mis ei pruugi olla võimeline laenu tagasi maksma. Kindlasti kaevataks kahju abilaenudelt ka Saksamaa konstitutsioonikohtusse, mis on juba Saksa valitsuse tiibu kriisi lahendamisel kärpinud.

Samuti kardetakse, et Kreeka võlgade mahakirjutamine võib ajendada Iirimaad ja Portugali samasuguseid nõudmisi esitama.

Saksamaa kantslerile Angela Merkelile teeb muret ka võimalik negatiivne mõju investoritele, eelkõige hiinlastele, kes juba erasektori Kreeka laenude restruktureerimisel muret väljendasiud.

Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanni sõnul oleks aga taoline laenukergendus Kreekale preemiaks läbi viidud reformide eest, mis ühtlasi kiirendaks riigi naasmist kapitaliturgudele. 

Majandusekspertide hinnangul oleks kõige mõistlikum lootusetut olukorda tunnistada ja Kreeka võlga järsult kärpida. See aga, mis oleks poliitiliselt võimalik, teeb tõenäolisemaks edenemise vaid sammhaaval, et  võlatase kärpida 100-110 protsendile SKPst.