Dagens Industri: Rootsi fiasko on ELi õppetund

Rida Euroopa riike istub täna samasuguses lõksus nagu Rootsi aastal 1992 – ühelt poolt ülehinnatud valuuta, mille tõi kaasa peamistest konkurentidest kiiremini kasvanud palgad. Teisalt võlakriis, milleni viis pankade vastutustundetu laenupidu. Fikseeritud kursiga ei olnud võimalik üht kriisi leevendada ilma, et teine kriis veelgi hullemaks ei läheks.

Rootsi alustas samuti n-ö sisemisest devalveerimisest, et eksporditööstuses palgatase uuesti alla tuua. See aga süvendas võlakriisi. Örn toob näite: võtame kodaniku, kelle aastatulu on maksude järel 200 000 Rootsi krooni ja laen 400 000 Rootsi krooni. Kui tema palka 20% kärpida, alaneb see 160 000 kroonile, võlatase kasvab sellest aga 250%-le kasutada olevast tulust. Järjest suurem osa sissetulekutest läheb laenude teenindamiseks, mitmed majapidamised jäävad oma laenudega hätta, pankades hakkab kasvama maksetähtaja ületanud laenude osakaal, mis omakorda suurendab pankade kahjumeid. Vara sundmüük toob alla kinnisvara hinnad, mis omakorda vähendab pangalaenude tagatiseks oleva kinnisvara väärtust, mis omakorda veelgi pankade bilanssi õõnestab. Jne jne.

Rootsi sai nõiaringist välja sellega, et loobus fikseeritud valuutakursist. Euroala hädalistel Kreekal, Iirimaa, Portugalil seda võimalust ei ole, kuid probleemid on väga sarnased. Palgad on samuti liiga kiiresti kasvanud – Saksamaaga võrreldes peaksid need Iirimaal eksporditööstuse konkurentsivõime taastamiseks alanema keskmiselt 20% ja Kreekas 33%. Ent nagu öeldud – sisemine devalveerimine leevendab küll konkurentsivõime kaotust, kuid ajab võlakriisi hullemaks.