Sirje Rank • 20. november 2012 kell 7:31

Dagens Industri: Rootsi fiasko on ELi õppetund

Rootsi majanduslehe Dagens Industri makroanalüütik Gunnar Örn kirjutab, et Euroopa Liidul on täna kõrgeks kiidetud Rootsi kriisihaldusest rohkemgi õppida Rootsi suurest fiaskost 20 aastat tagasi, mil meeleheitlike pingutustega üritati edutult kaitsta Rootsi krooni fikseeritud kurssi.

Rida Euroopa riike istub täna samasuguses lõksus nagu Rootsi aastal 1992 – ühelt poolt ülehinnatud valuuta, mille tõi kaasa peamistest konkurentidest kiiremini kasvanud palgad. Teisalt võlakriis, milleni viis pankade vastutustundetu laenupidu. Fikseeritud kursiga ei olnud võimalik üht kriisi leevendada ilma, et teine kriis veelgi hullemaks ei läheks.

Rootsi alustas samuti n-ö sisemisest devalveerimisest, et eksporditööstuses palgatase uuesti alla tuua. See aga süvendas võlakriisi. Örn toob näite: võtame kodaniku, kelle aastatulu on maksude järel 200 000 Rootsi krooni ja laen 400 000 Rootsi krooni. Kui tema palka 20% kärpida, alaneb see 160 000 kroonile, võlatase kasvab sellest aga 250%-le kasutada olevast tulust. Järjest suurem osa sissetulekutest läheb laenude teenindamiseks, mitmed majapidamised jäävad oma laenudega hätta, pankades hakkab kasvama maksetähtaja ületanud laenude osakaal, mis omakorda suurendab pankade kahjumeid. Vara sundmüük toob alla kinnisvara hinnad, mis omakorda vähendab pangalaenude tagatiseks oleva kinnisvara väärtust, mis omakorda veelgi pankade bilanssi õõnestab. Jne jne.

Rootsi sai nõiaringist välja sellega, et loobus fikseeritud valuutakursist. Euroala hädalistel Kreekal, Iirimaa, Portugalil seda võimalust ei ole, kuid probleemid on väga sarnased. Palgad on samuti liiga kiiresti kasvanud – Saksamaaga võrreldes peaksid need Iirimaal eksporditööstuse konkurentsivõime taastamiseks alanema keskmiselt 20% ja Kreekas 33%. Ent nagu öeldud – sisemine devalveerimine leevendab küll konkurentsivõime kaotust, kuid ajab võlakriisi hullemaks.

Selleks, et sisemine devalveerimine toimiks, tuleb sissetulekute vähenemine mingil moel kombineerida võlakoorma vähenemisega, kirjutab Örn. Ainult sellisel juhul annaks sisemine devalveerimine sarnase positiivse tulemuse nagu valuuta devalveerimine sõna otseses mõttes. Niikaua kui Euroopa liidrid ei ole valmis raskustes riikide võlakoormat kergendama, on need riigid samasuguses nõiaringis nagu Rootsi 20 aastat tagasi, kirjutab analüütik. 

Hetkel kuum