Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi Kreeka valikutest: me ei taha keegi rahast ilma jääda
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul oli eurogrupis esmaspäeval toimunud arutelu Kreeka üle pingeline ja terav.
Päev varem olid rahandusministrid kätte saanud troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi veel lõpetamata aruande Kreeka reformide ja majanduse seisust. Viimaste prognooside järgi küünib Kreeka võlakoormus aastaks 2014 juba enam kui 190%-le SKPst.
„Me esindasime kindlasti seda seltskonda, kes ütleb, et raha juurde ärge küsige,“ kommenteeris Ligi Brüsselis pärast ELi rahandusministrite kahepäevase kohtumise lõppemist.
Ligi sõnul pole riigid nõus ka Kreeka võlga maha kirjutama, mida on soovitanud näiteks IMF, et Kreeka võlatase jõukohasemale tasemele tuua.
„Me ei taha ju keegi rahast ilma jääda, nii lihtne see ongi, “ ütles Ligi.
Euroala riikide kolmel eitusel põhinev hoiak – Kreeka lisaraha ei saa, Kreeka võlgu maha ei kanta ja Kreekal ei lasta ka rahaliidust välja kukkuda, ei ole lihtsalt võimalik, väitis läinud nädalal avaldatud analüüsis Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütik Zsolt Darvas. Kuskilt peab midagi järgi andma.
„Meie töötame variantidega, mille puhul kõiki kolme asja saab,“ ütles Ligi.
Eurogrupi rahandusministrid kogunevad uuesti 20. novembril, et otsustada juunist saadik külmutatud laenumaksete jätkamine Kreekale.
Ligi sõnul on Kreeka teinud siiski reaalseid edusamme, ehkki tegematajätmisi on endiselt. „Hinnang on vastuoluline,“ ütles Ligi. „Kreeka on ennast ületanud, kui senisega võrrelda. Aga kõik ei ole kaugeltki briljantne.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.