LOGISTIKA. Lõpuks ometi korralik logistikaraamat

Raamatust selgub, kui tähtsat ja strateegilist rolli mängib logistika ja tarneahela juhtimine ettevõtete konkurentsivõimekuse mõjutajana, samuti saab detailse ülevaate valdkonna tähtsamatest juhtimispõhimõtetest.

Õppematerjal jõudis raamatusse. Kiisleri sõnul kulus käsikirja kirjutamiseks poolteist aastat. “Suur osa raamatust põhineb logistika õppekursuste materjalidel, mida olen täiendanud. Aga eneseharimist ja asjade selgeksmõtlemist oli üksjagu,” rääkis Kiisler.

Eks igal autoril ja raamatul on oma eesmärk ja lähenemisviis, tõdes Kiisler. “Selle raamatu puhul oli eesmärk anda võimalikult kõikehõlmav ülevaade logistika ja tarneahela juhtimise olemusest,” selgitas ta, kuid lisas samas, et  selline lähenemisviis ei võimalda väga sügavat ja põhjalikku allvaldkondade käsitlust.

“Logistika ja tarneahela juhtimine on äärmiselt laiaulatuslik ning kiiresti arenev ja muutuv valdkond, nii et mida rohkem sellealast eestikeelset erialakirjandust on, seda parem,” on autor veendunud.

Mõeldud laiale huviliste ringile. Raamatu välja andud Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Krista Tuulik leiab, et turul puudus seni teemat nii põhjalikult käsitlev teos ja see on kasulik lugemisvara nii tudengitele kui ka juba tegutsevatele tarneahela juhtidele. “Iseõppijad kindlasti leiavad siit oma teadmistele kinnitust ja kõrgkoolid tellivad raamatut õpikuteks,” ütles Tuulik.

Eesti Logistikaklastri arendusjuht, Sensei OÜ ja Transestonia OÜ juht Illimar Paul leiab siiski, et kuna Ain Kiisleri raamatus tarneahelate juhtimisele sisuliselt ei keskenduta, on pealkiri mõnevõrra eksitav. “Tegemist on siiski logistikaraamatuga,” lisas ta.

Paul näeb, et Eestis on ruumi kvaliteetsele teemakohasele kirjandusele. “Ainus arvestatav eestikeelne alternatiiv sellele väljaandele on praegu Äripäeva “Logistika käsiraamat”, mis on kõrge hinna tõttu siiski laiale lugejaskonnale kättesaamatu. Loodetavasti arvatakse ka Äripäeva “Logistika käsiraamat”, ja miks mitte kõik Äripäeva käsiraamatud, riigi poolt alates tulevast aastast kirjastatavate ja tasuta kättesaadavaiks muudetavate e-raamatute hulka,” lisas ta.

Aitab näha tarneahela tähtsust. Pauli sõnul on tarneahela juhtimise uusimate trendide ning parimate praktikatega kursisolekuks hädavajalik lugeda välismaist kirjandust ja erialaajakirjandust.

Eesti ettevõtted ei tähtsusta tarneahelat piisavalt, selgub äsja ilmunud käsiraamatust. Kiisler refereerib selles 2007. aastal Läänemere riikide ettevõtjate hulgas läbi viidud rahvusvahelise logistikauuringu (“LogOnBaltic”) tulemusi, kus uuriti ka Eesti ettevõtete logistikategevust. “Selle  tulemuste järgi hinnati Eesti ettevõtetes logistika/tarneahela juhtimise strateegilist tähtsust tippjuhtkonna prioriteedina ning ettevõtte kasumlikkuse, klienditeeninduse taseme ja konkurentsivõime mõjutajana üllatavalt madalalt, 2–3 korda madalamalt kui enamikus teiste riikide uuringus osalenud ettevõtetes,” ütles Kiisler. “Suure tõenäosusega on järgnenud masuaeg, logistikahariduse areng ning töötajate erialase kompetentsi kasv seda olukorda parandanud, kuid arenguruumi on kindlasti küllaga.”

Tarneahelat näeb konkurentsivõime alusena tõepoolest vähem Eesti ettevõtteid, kui peaks, nentis ka Paul. “Loodetavasti aitab olukorda parandada tarneahelate juhtimise magistriõppe käivitumine Eestis sellest sügisest,” lisas ta.

 

Kommentaar

 Vajalik lugemine tarneahela juhile

Andrus Nilisk, Estover OÜ tarneahela juhtLogistaalast kirjandust on päris palju, näiteks Äripäeva Logistika kuukiri. Ka on selleteemalised koolitused päris head. Kindlasti on hea üks logistika ja tarneahela tervikpilti kajastav raamat, sest seni on kajastatud teema üksikuid lõike. See võiks tarnahela juhtidel läbi loetud olla küll. Ma ise ka loeks seda hea meelega. Tarneahel hõlmab ju kogu pilti. Sa võid üksikuid lõike efektiivistada, aga kui tervikpilti ei näe, siis tulemust tegelikult ei tule.

Ka ostujuhid ootavad oma raamatut

Rimma Porr, Uponori tarneahela juht Päris palju on koolitusi tarneahela vallas, kuid näiteks ostujuhtidele ei pakuta midagi. Sellest on turul puudus. Ise ammutan infot vanematelt kolleegidelt ja toetun oma tehnikakõrgkooli haridusele. Ka Äripäeva logistikaväljaanne on väga informatiivne. 

Eesti keeles seni sel teemal vähe lugeda

Ott Bauman, Oniar OÜ tarneahela juht Otsisin kunagi sellist raamatut. Teemat on vähe eesti keeles käsitletud, samas on see huvitav ala. Oma teadmised olen põhiliselt ammutanud internetist ja selleteemalisest lääne kirjandusest.

 

Tasub teada

Huvitavaid leide raamatust

Annab ülevaate logistika ajaloost ja arengust. Samas on välja toodud ka uuemad trendid, sest stabiilsele arengule rajatud tarneahela mudel ei toimi enam ja pidevate muutuste tõttu tuleb seda kohandada. Kui varem mängisid edus rolli suurus, rollide selgus, spetsialiseerumine ja kontroll, siis nüüd on olulised kiirus, paindlikkus, integratsioon ja innovatsioon.Raamatu suur pluss on see, et tegu on Eesti oludele tugineva raamatuga, mis on kirjutatud 186 kohaliku ettevõtte kogemust uurides ja analüüsides.autor soovitab, et Eesti ettevõtted võiksid rohkem mõelda efektiivse tarneahela eeliste kasutamisele. Näiteks vaid 27% Eesti ettevõtetest leiab, et nende kasumlikkus sõltub peamiselt logistikast, maailmas arvab nii 77% firmadest. Kui maailmas näeb 88% ettevõtetest kõrge klienditeeninduse taga head logistikat, siis Eestis vaid 44% jne.kohalik eripära on see, et Eesti tootjate logistikakulud on Läänemere piirkonna ühed suuremad, eelkõige säilituskulude tõttu, samas kaubandusettevõtete kulud on ühed väiksemad ja seda väikeste laokulude tõttu.

 

Pane tähele

Raamat rõhutab IT rolli tarneahelas

infotehnoloogia mõju tegevuse paranemisele, %Kohaletoimetamine  16–18Varude vähenemine  25–60Tellimustsükli aeg 30–50Prognoosimise täpsus 25–80Üldine tootlus 10–16Tarneahela kulud 25–50Tarnevõime 20–30Ressursside kasutamise tõhusus  20–30

Riikide logistika suutlikkuse indeks 2010

1. Saksamaa2. Singapur3. Rootsi43. Eesti

Edukamad tarneahelad

1. Apple2. Dell3. Procter & Gamble