Samuti hindasid toiduainetööstused teistest oluliselt paremaks oma toodetele antavat lisandväärtust, turustuskanaleid, tootmis- ja teenindusmahu piisavust, toodangu ja/või teenuste täiendavaid müügivõimalusi ning tootmise laiendamise võimalusi.

Tööstussektorist olid kõige suuremad eksportijad puidutööstus ja muu töötlev tööstus, kes plaanisid ka oluliselt suurendada välismaiste turgude osakaalu oma toodete müügis järgneval seitsmel aastal.

"Uuringust sai kinnitust, et põllumajandus on valdkond, kuhu tasub panustada," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. "Eesti majanduse seisukohalt on hästi oluline, et oleksime konkurentsi- ja ekspordivõimelised ja nagu uuring näitab, siis põllumajandus seda ka on."

Põhiliseks allikaks, millest plaanitakse järgneval seitsmel aastal tehtavaid investeeringuid finantseerida, on omakapital. Ettevõtted soovivad omakapitali kasutada peamiselt töötajate töötingimuste parandamiseks, e-äri arendamiseks, töötajate koolituseks ja väljaõppeks ning infotehnoloogiliste rakenduste kasutusele võtmisel.

Toetuste rolli nähti kõige suuremana infrastruktuuri investeeringutel: teede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide jms rajamisel, kuid ka keskkonnanõuete täitmiseks tehtavate investeeringute, ehitiste ja rajatiste, seadmete ja masinate puhul.

Laenu ja liisingut kavatsetakse kõige enam kasutada seadmete ja masinate, ehitiste ja rajatiste ning tootmise automatiseerimise investeeringute finantseerimiseks. Investorite kaasamist investeerimisprojektidesse nimetasid ettevõtted väga vähe, kõige enam mainiti nende kaasamist uute toodete ja teenuste arendamisega seonduvalt.

Perioodil 2004–11 taotleti uuringu kohaselt toetusi peamiselt investeeringuteks masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse ja rajatistesse. Põhilisteks taotlejateks olid primaarsektori ettevõtted, toiduainetetööstus ja turismiga seotud ettevõtted. Ettevõtlusega alustamise toetusi olid rohkem taotlenud teenindus- ja tööstussektori tegevusalade ettevõtjad. Toiduainetetööstus taotles teistest tegevusaladest aktiivsemalt toetusi rahvusvahelistel messidel osalemiseks, innovaatilisteks lahendusteks ja ekspordiks.

Ühiskonna üldise arengu küsimustes andsid ettevõtjad kõige positiivsema hinnangu infoühiskonna kiirele arengule, majanduskasvule aastatel 2004–08 ning Euroopa Liiduga liitumise mõjule, sest sellega kaasnenud toetusvõimaluste suurenemine on olnud üks Eesti põllumajanduse ja maamajanduse olukorda kõige olulisemalt mõjutanud sündmusi viimasel kümnendil. Negatiivsena nähti teenuste koondumist suurematesse keskustesse, majanduskriisi aastatel 2009–10, töökohtade vähenemist tootmissektoris ning jaekaubanduse koondumist suuremate kaubanduskettide kätte.