Rosimannustega seotud firmas on algatatud kriminaalasi

Prokuratuur alustas Autorollo pankrotihalduri avalduse alusel kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 385–1 alusel pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise tunnustel. Kriminaalasi on Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse menetluses algatatud juba 16. märtsil. Ühelegi isikule praeguse seisuga kahtlustust esitatud ei ole.

Ettevõttest tassiti vara välja. Möödunud nädalal avalikustas Äripäev Autorollos toimunud tehingud, mis viitavad raskustesse sattunud ettevõttest varade väljaviimisele ning võlausaldajate kahjustamisele. Suurim võlausaldaja oli riiklik sihtasutus KredEx. Võlausaldajad kavandavad ka ligi 0,5 miljoni eurose hagi esitamist perekond Rosimannuse ja Siim Roode vastu.

Äripäeva andmetel võttis advokaat Siim Roode Autorollos sisulise juhtimise üle 2010. aasta esimeses pooles just perekond Rosimannuse palvel. Varem kuulus ettevõte Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele, kuid sattus raskustesse.

Pärast Autorollo minekut Siim Roodele kuuluva ettevõtte Roode & Partnerid omandusse hakati Autorollot kiiresti erinevate tehingutega tegema varast tühjaks. Äripäev sai kevadel algatatud kriminaalmenetlusest teada reede hommikul, pärast teist järelepärimist prokuratuurile.

Maksejõuetuse põhjustas pankrotikuritegu. Autorollo OÜ pankrotihaldur Martin Krupp ütles reedel, et esitas prokuratuurile üsna põhjaliku kuriteoteate. Kohtule esitatud aruandes on kirjas, et Autorollo maksejõuetuse põhjustas pankrotikuritegu. Krupp selgitas, et vastavalt äriseadustikule peab ettevõtte juhatus kohe, kui netovara on seaduses lubatust väiksem, sellele reageerima. “Netovara vähenemise korral pidi äriseadustiku kohaselt äriühing astuma seaduses ettenähtud samme, muu hulgas esitama pankrotiavalduse. Võlgnik oma seadusest tulenevat kohustust ei täitnud,” seisab ajutise pankrotihalduri aruandes kohtule.

Aruandes on ka kirjas, et audiitor juhtis ettevõtte negatiivsele netovarale ja suurele laenukohustusele tähelepanu juba 2008. aasta detsembris. “Seega oleks pidanud võlgniku juhatuse liikmed juba sellel ajahetkel kasutusele võtma äriseadustikus toodud meetmed. Järelikult võib öelda, et võlgniku maksejõuetus oli ilmne juba 2008. aastal ning võlgniku juhatuse liikmed oleks pidanud juba sel ajahetkel esitama pankrotiavalduse,” märkis Krupp.

Ta selgitas, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab äriseadustiku järgi juhatus viivitamata – kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest – esitama kohtule pankrotiavalduse. Seda aga juhatus ei teinud.

Võlgade tasumiseks vara pole. “Käesoleval hetkel on ajutisel halduril alust kahelda, et võlgniku juhatuse liikmed võivad olla toime pannud KarS § 381¹ (raamatupidamise kohustuse rikkumine), 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja 385¹ (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) märgitud teod. Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning majandustegevus on lõppenud ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol,” selgitas Krupp.

Lisaks seisab ajutise pankrotihalduri aruandes, et halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud pankrotikuritegu. Äriregistri järgi oli Autorollo OÜ juhatus kuni 2010. aasta 19. juulini kolmeliikmeline, sinna kuulusid Väino Pentus (alates 2008 aprillist), Janos Sillamaa (alates 2009 maist) ja Tiit Pohl (samuti 2009 maist). Pärast Tiit Pohla lahkumist jäi juhatusse kaks liiget. “See ongi uurimisasutuste roll välja selgitada, kellel oli eelkõige kohustus reageerida,” ütles Krupp. Ta lisas, et ettevõttes on läbi viidud erikontroll ning õiguslik analüüs. “Kaalume hagi esitamist, kuid millal täpselt see juhtub, ei oska öelda. Samuti võib isikute ring, keda hagi puudutab, laieneda või ka kitseneda,” lisas ta.

Äripäeva käsutuses olevad dokumendid näitavad, et varade Autorollost väljaviimine algas 2010. aasta mais, pärast Autorollo võlausaldaja Port One’i pankrotiavalduse kohtule esitamist. Varade väljavaiimisega tegeles Siim Roode. Kohus esimest pankrotiavaldust ei rahuldanud. Ettevõtte pankrotimenetlus algatati alles pärast seda, kui Swedbank oli 2010. aasta detsembri lõpus esitanud Autorollo vastu pankrotiavalduse. Selleks ajaks oli aga Autorollost juba suurem osa varast välja viidud.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on öelnud, et tema ei olnud teadlik Autorollo majandustegevusest. Rain Rosimannus on jätnud Äripäeva küsimustele sisuliselt vastamata, öeldes, et Äripäev mõtleb ise lugusid välja. Äripäeva andmetel oli aga perekond Rosimannus teadlik osast tehingutest, mis 2010. aastal Autorollos toimusid.

 

 Tasub teada

Karistuseks aastane vangistus või trahv

Karistusseadustiku § 385-1 ütleb, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.