Eesti kuulub nende liikmesriikide hulka, kes rahaliidu tugevdamisel tahab esmalt kokku lepitu ellu viia ning alles siis kaaluda järgmisi samme, ütles peaminister Andrus Ansip Brüsselis neljapäeval alanud Ülemkogu esimese päeva lõppedes.
Hommikuni kestnud arutelud keskendusid rahaliidu reformile – lähematele sammudele, mida saab ära teha lähikuudel, ning kaugemas, paari aasta perspektiivis.
„Kõigepealt rakendame kokkulepitu, vaatame missugused on tulemused ja sellest lähtuvalt kavandame uusi samme,“ ütles Ansip.
Pangandusjärelevalve loomine, milles ELi rahandusministrid neljapäeva hommikul kokkuleppele jõudsid, oli Ansipi sõnul Euroopa Liidu reformimisel väga oluline samm edasi. Samas ettepanekud euroala oma eelarvest on alles tagasihoidlikud ja põhjalikult läbi kaalumata.
„Euroala oma eelarve või fiskaalvõimekus tuleb kõne alla alles siis, kui on lepitud mitmeaastases eelarvekavas ja sellega me saame edasi minna järgmise aasta juunikuus,“ ütles Ansip.
Aruteludes selle üle, kas euro aluseks oleva stabiilsus- ja kasvupakti eelarvedefitsiidi- ja võlakriteeriumide arvestuses võiks avaliku sektori investeeringud käsitleda eraldi, jäi Eesti seisukohale, et kriteeriumid olgu selged ja ühesed.
„Tänan diskussioon päädis tõdemusega, et kokkulepitust tuleb kinni pidada mingit vale sõnumit kriteeriumide leevendamisega keegi saata ei soovinud,“ ütles Ansip.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!