• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi: Rootsi kogu kehakeel ütles "ei"

    Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas Brüsselis hommikusse väldanud maratonkõneluste järel, et Eesti oleks hea meelega näinud ka Rootsi liitumist ühtse pangandusjärelevalvega, kuid on rahul tulemusega ka moel nagu see lõpuks sündis – ebamõistlikke moonutusi õnnestus vältida.

    „Eileõhtune probleem oli, kuidas vältida ühe meie 1% turuosaga pisipanga sattumist Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla," rääkis Ligi.
    Põhjuseks olid arutusel olnud kriteeriumid, millised pangad tuleks allutada otse Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Ühe kriteeriumi järgi piisanuks sellest, et pangal on filiaalid veel vähemalt kahes riigis. „See olnuks loomuvastane ja kodus raske seletada,“ märkis Ligi.
    Varem oli oht, et veelahe läinuks kahe suure panga vahelt. Neljapäeval sündinud kokkuleppes on aga Swedbank ja SEB ühel pool piiri –  Euroopa Keskpanga otsejärelevalve all kui pangad, mille varade maht on suurem kui 20% asukohariigi SKPst.
    Kuidas see „looduses“ täpselt välja hakkab nägema ja milliseid muutusi see võiks kaasa tuua Balti ja Põhjala riikide pangandusjärelevalve kolleegiumide töös, Ligi veel kommenteerida ei osanud.
    „Muidugi oleks kena olnud, kui Rootsi oleks samuti liitunud,“ ütles Ligi. Küsimusele, miks ta siis internetis üle kantud ministrite kõnevoorus Rootsit ei toetanud ega toonitanud, kui oluline on leida ka Rootsi jaoks vastuvõetavat lahendust, vastas Ligi, et ei armasta pikka juttu.
    „See on kultuuride küsimus, kas peab kõiki asju üle kordama, mis on niigi selged. Rootsi teab ise. Kui Rootsi kogu oma kehakeelega (viide Rootsi rahandusministrile Anders Borgile, kes väga jõuliselt Rootsi seisukohti esitas – toim.) nii eemale jääb, mis seal siis enam tänitada,“ ütles Ligi. „Tema otsus paistis ta silmadest välja. Suurtest ilusatest silmadest ja lahtisest suust.“
    ELi aluslepingud ei võimaldanud praegusel kujul Rootsi jaoks rahuldavat lahendust. Ligi sõnul see pangandusjärelevalve kvaliteedis tagasilööki ei tähenda.
    „Neil on see hea ja ära proovitud. Pigem võiks spekuleerida, kas Euroopa Keskpank suudab nii kiiresti toimiva järelevalve üles ehitada,“ ütles Ligi.
    14 tundi väldanud kõneluste järel sündinud kokkuleppe järgi vastutab Euroopa Keskpank kõigi pankade järelevalve eest, kuid keskpanga otsekontrolli alla läheb euroala 6000 pangast umbes 200.
    „Täisjärelevalve kõikide pankade üle olnuks ideaalvariant, aga ilmselgelt ei ole keskpangal selleks võimekust,“ ütles Ligi, mööndes, et mitmel riigil ei olnud ka huvi taolise lahenduse vastu.
    Kokku lepitud ajakava järgi peaks ühtne pangandusjärelevalve järk-järgult käivitudes täielikult toimima 2014. aasta 1. märtsist.
    Mida see tähendab eesmärgile luua euroalal võimalus pankade rekapitaliseerimiseks ilma et koduriikide rahandus sellest kreeni läheks – milleks ühtset pangandusjärelevalvet ju looma hakatigi – on Ligi sõnul eraldi vaidlus.
    „Üle-euroopaline järelevalve ei tähenda, et otse kapitaliseerimine on otsustatud. See on eraldi vaidlus. Eeltingimus on jah, keskpanga järelevalve,“ ütles Ligi. „Õunte pealt vaadatakse.“
    Esimeses järjekorras on teema aktuaalne pankade jaoks, mis on vajanud või vajavad edaspidi rahvusvahelist abi. Enne peab aga ESM otsustama, et taoline otsekapitaliseerimine tuleb, rääkis Ligi.
    Pangaliidu järgmisi elemente – ühtset kriisilahenduse mehhanismi ja hoiuste garantiid Ligi sõnul veel silmapiiril ei paista. 2013. aastal on Euroopa Komisjon siiski lubanud oma ettepanekud lauale panna.
    „Poliitiliselt on see tohutu integratsiooni samm, selliseid ei ole jupp aega olnud,“ võttis Ligi kokku ühtse pangandusjärelevalve loomise tähtsuse. „Usutavasti suurendab see usaldust Euroopa ja eurotsooni suhtes, et Euroopa panganduse kvaliteet on ühtlane ja ühtlaselt kontrollitud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiad said napilt enne karuturgu pidama
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 sulgus täna eilse taseme lähedal, põigeldes napilt kõrvale karuturust.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 sulgus täna eilse taseme lähedal, põigeldes napilt kõrvale karuturust.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid saaks finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.