Ligi: Rootsi kogu kehakeel ütles "ei"

Kuidas see „looduses“ täpselt välja hakkab nägema ja milliseid muutusi see võiks kaasa tuua Balti ja Põhjala riikide pangandusjärelevalve kolleegiumide töös, Ligi veel kommenteerida ei osanud.

„Muidugi oleks kena olnud, kui Rootsi oleks samuti liitunud,“ ütles Ligi. Küsimusele, miks ta siis internetis üle kantud ministrite kõnevoorus Rootsit ei toetanud ega toonitanud, kui oluline on leida ka Rootsi jaoks vastuvõetavat lahendust, vastas Ligi, et ei armasta pikka juttu.

„See on kultuuride küsimus, kas peab kõiki asju üle kordama, mis on niigi selged. Rootsi teab ise. Kui Rootsi kogu oma kehakeelega (viide Rootsi rahandusministrile Anders Borgile, kes väga jõuliselt Rootsi seisukohti esitas – toim.) nii eemale jääb, mis seal siis enam tänitada,“ ütles Ligi. „Tema otsus paistis ta silmadest välja. Suurtest ilusatest silmadest ja lahtisest suust.“

ELi aluslepingud ei võimaldanud praegusel kujul Rootsi jaoks rahuldavat lahendust. Ligi sõnul see pangandusjärelevalve kvaliteedis tagasilööki ei tähenda.

„Neil on see hea ja ära proovitud. Pigem võiks spekuleerida, kas Euroopa Keskpank suudab nii kiiresti toimiva järelevalve üles ehitada,“ ütles Ligi.

14 tundi väldanud kõneluste järel sündinud kokkuleppe järgi vastutab Euroopa Keskpank kõigi pankade järelevalve eest, kuid keskpanga otsekontrolli alla läheb euroala 6000 pangast umbes 200.

„Täisjärelevalve kõikide pankade üle olnuks ideaalvariant, aga ilmselgelt ei ole keskpangal selleks võimekust,“ ütles Ligi, mööndes, et mitmel riigil ei olnud ka huvi taolise lahenduse vastu.

Kokku lepitud ajakava järgi peaks ühtne pangandusjärelevalve järk-järgult käivitudes täielikult toimima 2014. aasta 1. märtsist.