Sirje Rank • 14. detsember 2012 kell 2:21

Pangandusliidu järgmine samm – kriisihaldus

Brüsselis reede hommikuni euroala reformi üle vaielnud valitsusjuhid leppisid kokku, et ühtse pangandusjärelevalve loomise järel on järgmine oluline samm ühtse kriisihaldusmehhanismi loomine, mis võimaldaks vajadusel kiirestis ja efektiivselt raskustes panga tegevuse lõpetada.

Koormus maksumaksjale peab seejuures jääma minimaalseks.

Mehhanismi rahastaks perspektiivis finantssektor ise ning igasugune maksumaksja raha, mida on kasutatud, tagantjärele finantssektorilt välja nõuda, seisab Ülemkogu esimese päeva lõpus avaldatud dokumendis.

Ajakava poolest oodatakse Euroopa Komisjonilt pankade kriisihalduse ja ühtse hoiusegarantii direktiivide eelnõusid hiljemalt 2013. aasta juuniks. Ettepaneku ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks esitaks komisjon tuleva aasta jooksul, mis võiks seaduseks saada veel enne Euroopa Parlamendi selle koosseisu mandaadi lõppu.

Valitsusjuhid kordasid üle, et nõiaring, kus pankade ja riikide võlaprobleemide vastastikku võimenduvad, tuleb peatada.

Tuleva aasta esimesel poolel loodetakse kokkuleppele jõuda, kuidas seda teha ning kuidas toimitakse praegusest kriisist n.ö pärandiks jäänud võlataagaga. Siht on, et kui ühtne pangandusjärelevalve ükskord reaalselt toimima saab, oleks reeglid pankade otserekapitaliseerimiseks euroala päästemehhanismist ESM paigas.

Eraldi nendib dokument, et kriisihalduses tuleb leida õiglane tasakaal panga kodu- ja asukohariigi vastutuse vahel.

Valitsusjuhid visandasid järgmised sammud ka tihedamaks majanduskoostööks, kus konkreetsem kava - sealhulgas selgemad piirjooned võimalikust eraldi eelarvest euroala riikidele - peaks valmima tuleva aasta juuni Ülemkoguks.

Hetkel kuum