• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangandusliidu järgmine samm – kriisihaldus

    Brüsselis reede hommikuni euroala reformi üle vaielnud valitsusjuhid leppisid kokku, et ühtse pangandusjärelevalve loomise järel on järgmine oluline samm ühtse kriisihaldusmehhanismi loomine, mis võimaldaks vajadusel kiirestis ja efektiivselt raskustes panga tegevuse lõpetada.

    Koormus maksumaksjale peab seejuures jääma minimaalseks.
    Mehhanismi rahastaks perspektiivis finantssektor ise ning igasugune maksumaksja raha, mida on kasutatud, tagantjärele finantssektorilt välja nõuda, seisab Ülemkogu esimese päeva lõpus avaldatud dokumendis.
    Ajakava poolest oodatakse Euroopa Komisjonilt pankade kriisihalduse ja ühtse hoiusegarantii direktiivide eelnõusid hiljemalt 2013. aasta juuniks. Ettepaneku ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks esitaks komisjon tuleva aasta jooksul, mis võiks seaduseks saada veel enne Euroopa Parlamendi selle koosseisu mandaadi lõppu.
    Valitsusjuhid kordasid üle, et nõiaring, kus pankade ja riikide võlaprobleemide vastastikku võimenduvad, tuleb peatada.
    Tuleva aasta esimesel poolel loodetakse kokkuleppele jõuda, kuidas seda teha ning kuidas toimitakse praegusest kriisist n.ö pärandiks jäänud võlataagaga. Siht on, et kui ühtne pangandusjärelevalve ükskord reaalselt toimima saab, oleks reeglid pankade otserekapitaliseerimiseks euroala päästemehhanismist ESM paigas.
    Eraldi nendib dokument, et kriisihalduses tuleb leida õiglane tasakaal panga kodu- ja asukohariigi vastutuse vahel.
    Valitsusjuhid visandasid järgmised sammud ka tihedamaks majanduskoostööks, kus konkreetsem kava - sealhulgas selgemad piirjooned võimalikust eraldi eelarvest euroala riikidele - peaks valmima tuleva aasta juuni Ülemkoguks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Läti sadamate aasta alguse tõus hakkab haihtuma
Läti sadamates algas aasta tõusuga, millele andsid hoogu juurde siis alles õhus olnud sanktsioonid, nüüd on oodata transiidi kahanemist, vahendas Läti Raadio.
Läti sadamates algas aasta tõusuga, millele andsid hoogu juurde siis alles õhus olnud sanktsioonid, nüüd on oodata transiidi kahanemist, vahendas Läti Raadio.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.