17. detsember 2012 kell 21:00

LOGISTIKA. Mis toimus logistikas lõppeval aastal?

2012. aasta oli Eesti logistikas tegus: laiendati, arendati, rajati ja mõnel juhul tõmmati taas kokku. Teeme väikese tagasivaate peagi mööduvale aastale ja toome välja Äripäeva hinnangul tähelepanuväärsemad sündmused logistikas.

 

Sündmused

Raudtee

Rail Balticu rongiühenduse arendamineRail Balticu ettevalmistustööde koordineerimiseks on moodustatud rahvusvaheline töögrupp Rail Baltic Task Force, kuhu kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja ­Euroopa Komisjoni ametnikud. Töögrupp koordineerib projekti ettevalmistustöid.Plaan on, et 2015. aasta lõpuks töötatakse välja trassi detailne kulgemine, koostatakse planeeringud, hinnatakse keskkonnamõjusid ja uuendatakse tasuvusanalüüse.Lõppenud on Rail Balticu ühisettevõtte uuringu hange, mille eesmärk on valmistada ette Rail Balticu ühise arendusettevõtte loomine. Rail Balticu Eesti maakonnaplaneeringute ja raudtee eelprojekti koostamise hange veel käib.

Esimeste uute elektri- ja diiselrongide tulekElektriraudtee soetas uued rongid, millest esimene on juba Eestis. Veeremi viimane põhjalik uuendus tehti 2007. aastal, mil Elektriraudtee soetas viis uut vagunit ning pani liinile pehmete istmetega Tallinna–Keila ekspressrongi.Uued rongid annavad ettevõtte esindaja Norbert Kaareste sõnul kindlasti kulude kokkuhoiu alanevate hooldus- ja remondikulude näol ning võimaldavad pakkuda riigi soovi korral peaaegu kaks korda rohkem väljumisi võrreldes praeguste sõiduplaanidega.

Eesti Raudtee jaotati kaheksAlates sellest aastast on AS EVR Cargo iseseisev raudtee kaubaveoettevõte ning AS EVR Infra, mis võttis tagasi ajaloolise ärinime AS Eesti Raudtee,  infrastruktuuri haldaja. Ettevõte jaotati kaheks eelkõige sellepärast, et Euroopa Komisjon nõuab eraldi taristu majandamist ja kaubavedusid, et oleks tagatud raudtee-ettevõtete läbipaistvus ja sõltumatus.

Konteinerrong ZUBR alustas regulaarliiklustEesti Raudtee on koos partneriga suutnud veenda mitut suurettevõtet saatma oma kaupu Tallinna Sadama Muuga konteineriterminali kaudu Ukrainasse Kiievisse ja Dnepropetrovskisse.

Mitsubishi konteinerrongi käivitamine12. oktoobril väljus Transiidikeskuse Muuga konteineriterminalist esimene rong Mitsubishi varuosadega Kaluuga koostetehasesse. Järgmisel aastal plaanitakse sinna saata kolm autoosadega konteinerrongi nädalas.

 

Merevedu

Loodi lähimerevedude keskusKeskuse eesmärk on meretranspordi kui kõige keskkonnasõbralikuma transpordiviisi propageerimine ja arendamine Euroopa kaubavahetuses, ütles Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro. Võrgustikuga liitumine tagab, et info Eesti logistiliste võimaluste kohta on laialdaselt kättesaadav potentsiaalsetele kaubavedajatele, millest omakorda saavad tekkida juba konkreetsemad projektid.

Merenduspoliitika 2011–2020 vastuvõtmineArengukava sõnastab Eesti merenduse visiooni, mis ütleb, et Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna arengule. Arengukava käsitleb ka merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri.

Tallinna Sadam ostis jäälõhkujaBotnica-nimeline jäälõhkuja osteti, et talvel Eesti sadamatesse pääseda. See on sadama suurim investeering sel aastal, aluse hind oli 50 miljonit eurot.

 

Logistika­keskused

Katoen Natie logistikakesus MuugalKatoen Natie mastaabiga logistikaettevõtte tulek Eestisse on märgilise tähendusega, sest see võimaldab Muuga sadama kaubasortimenti mitmekesistada, sõnas Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro. Tallinna Sadam on võtnud strateegilise suuna mahukaupade teenindamiselt keerukamat ja komplekssemat käitlemist nõudvate ja suurema lisandväärtusega teenuste poole. Katoen Natie kui ühe maailma võimsama logistikafirma tulek Muuga sadamasse tekitab ka täiendavat huvi teistes rahvusvahelistes logistikaettevõtetes kaaluda oma jaotuskeskuse rajamist Muuga sadamasse.

Narva logistika- ja töösturpargi kaks logistikakeskustÜhel ja samal päeval pandi Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse logistikapargis nurgakivi kahe ettevõtte logistikakeskusele. Nii OÜESTIN Warehousing OÜ kui ka OÜ Feb­parts hakkavad järgmisel aastal transportima peamiselt Hiina kaupa Eesti sadamate kaudu. Esimene firma tegeleb elektroonikaga, teine hakkab siia vedama Hiinas toodetud autode varuosi.Logistikakeskused ehitatakse välja mitmes etapis, kokku ca 50 000 m2. Investeeringute maht ettevõtjate poolt on üle 25 miljoni euro ning täismahus käivitumisel luuakse piirkonda kokku üle 80 töökoha.

 

Autoveod

Salakütuse äri lõpetamine piirilMaksu- ja tolliamet tahab lõpetada sellise kütuse piiriüle­se veo, mille kogus on suurem kui sihtkohta jõudmiseks vajalik. Piiril nõutakse inimestelt kütusekoguse deklareerimist ning sellelt aktsiisi tasumist. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsatsiooni presidendi Toivo Kuldkepi sõnul on ameti tegevuse tõttu piiri ületamine mugavamaks läinud, eriti sõiduautodel, kuna enam ei käi järjekorras nii palju sehkendamist.

 

Lennundus

Estonian Airi tegevuse laiendamine ja kokkutõmbamineEstonian Airi nõukogu otsustas sügisel, et aasta alguses valitud tegevussuunda muudetakse ja keskendutakse nendele Eesti jaoks olulistele põhisihtkohtadele, kuhu on olemas kindel nõudlus, ütles ettevõtte meediaesindaja Ilona Eskelinen. Lahendamisel on lennukipargi vähendamine ja tehakse eeltööd üleminekuks ühele lennukitüübile, lennuplaani kohandamine ja lendude mahu vähenemisele. Tero Taskila asemel asus Estonian Airi uue juhina tööle Jan Palmér.

NEFABi rajamineEesti, Soome, Läti ja Norra sõlmisid riikidevahelise Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumi lepingu – NEFABi. See on vajalik Põhja-Euroopa lennuliikluse täiustamiseks. Lepingust saadav kasu võib majandusministeeriumi hinnangul ulatuda 340 miljoni euroni, mis on puhaskasum aastatel 2012–2025.

Lennundusleping SingapurigaMajandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Singapuri transpordiminister Lui Tuck Yew allkirjastasid veebruaris Eesti-Singapuri lennundusleppe. Kokkulepe hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele ja võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele. Kaugem eesmärk on luua lennuühendus Eesti ja Singapuri vahel.

 

Infrastruktuur

Muuga viaduktKolmas viadukt Muuga sadamas, Muuga sadamat ja Muuga tööstusparki ühendav raudteid ületav viadukt on praegu Eesti pikim viadukt-maanteesild. Sildeehitis on 470 meetrit pikk, viadukti kogupikkus koos pealesõidumulletega on 760 meetrit.

Ebavere–Rakke teelõikUut asfaltbetoonkatet ehitati kokku 111 225 ruutmeetrit. Samuti ehitati välja uued truubid, rajati kraavid ja paigaldati uued liiklusmärgid. Töövõtja oli Nordecon AS. Ehitustööde maksumus oli ligikaudu 3 miljonit ­eurot ilma käibemaksuta.

Pärnu ümbersõit sai valmis9. oktoobril tähistati Pärnus sümboolse lindilõikamisega Pärnu ümbersõidu valmimist. 2009. alustatud tee pidi valmima juba mullu. Valmis 9,63 km jagu põhimaanteid (Via Baltica), 7,38 km kogujateid ja linnatänavaid, 16,69 km jalg- ja jalgrattateid, 9 jalg- ja jalgrattateetunnelit ja 2,6 km ulatuses müratõkkeseinu.

 

Muu

Avati Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituutTTÜ logistikainstituudi direktori, professor Ott Koppeli sõnul oli logistikainstituudi tekkimine lahutamatult seotud kõrgkoolide ja ettevõtete koostööga tööandjate ­ootustele vastavate õppekavade väljatöötamisel. Kahe-kolme aasta pärast peaks tööturule saabuma uuendatud õppekavade esimesed lõpetajad.

Transpordi arengukava 2014–2020Eesmärk on leppida kokku Eesti transpordi põhimõtetes ja tegevuses, mis aitab tagada inimeste ja kaupade liikumist mugavalt, kiirelt ja ohutult. Majandusministeerium esitab kava valitsusele järgmise aasta aprillis, aga enne arutatakse seda mitmesuguste huvigruppidega.

Hetkel kuum