• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaata Äripäeva aasta paljastusi

    Äripäeva aasta parimad lood muutsid meele mõruks maksumaksja kulul reisijaile ning tõid päevavalgele mitmed mõjukate ja tuntud inimestega seotud pettused. 

    Äripäeva toimetajad valisid lõppeval aastal ilmunud artiklite seast paremad viies kategoorias: uuriv lugu, uudis, olemuslugu, praktiline lugu ja arvamuslugu.
    PAREMAD UURIVAD LOOD
    Äripäeva selle aasta parimaks uurivaks looks on Piret Reiljani 20. märtsil Äripäeva veebis ja 21. märtsil lehes ilmunud artikkel maanteeameti tippjuhtide lustireisidest, mis olid vormistatud lähetusena. Tegemist ei olnud üksiku juhtumiga, vaid süsteemse maksumaksja raha laristamisega ühes riigiametis. Selle artikli tagajajärjel vahetus maanteeameti juhtkond, sest riigiametis aeti sassi asutuse ja isiklik rahakott. Pireti artikkel tõstatas riigiametnike reisimise teema laiemalt ning avalikuks tulid veel mitmed taolised juhtumeid.
    Piret jõudis maanteeameti tollase peadirektori Tamur Tsäkko ja teiste ameti tippjuhtide lõbureiside jälile ühe teise teema uurimisega seoses. Lõbureisid olid muutunud maanteeametis nii tavaliseks, et nendest teadlikud inimesed ei pidanud sellist käitumist imelikuks. Piret hakkas oma allika poolt nö muu jutu sees mainitud maanteeameti juhtide reisihuvi põhjalikumalt uurima ja tulemus oli toimetusele üllatav. Info kogumine polnud sugugi lihtne, sest lähetusdokumendid polnud avalikud ning allikate leidmine oli keeruline. Pireti professionaalse töö tulemusena kogutud faktid olid aga lõpuks sellised, mida polnud võimalik enam varjata ja eitada.
    Lisaks võiduloole olid parima uuriva loo kandidaadid:1. Artiklite seeria, mis tõi avalikkuse ette varade kantimise ja võlausaldajate petmise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse ja Reformierakonna tipp-poliitiku Rain Rosimannusega seotud veofirmas Autorollo. See teema jätkub kindlasti veel ka uuel aastal, sest kogu juhtumis on veel mitmeid varjatud tahke. Aga juba praegu võib väita, et keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja tema abikaasa Rain Rosimannus on avalikkusele valetanud oma informeerituse ja seotuse kohta Autorolloga. Valetamise põhjuseks võivad olla mitmed kahtlased tehingud, mis toimusid Autorollos pärast seda, kui ettevõte läks perekond Rosimannuse palvel advokaat Siim Roode firma omandusse. Pärast seda viidi Autorollost välja vara ning ilmusid välja sularaha laenulepingud, mis on tõenäoliselt võltsitud.Autorollos toimunust kirjutasid Äripäeva ajakirjanikud Kadri Jakobson, Piret Reiljan, Koit Brinkmann ja Aivar Hundimägi.
    2. Artiklite seeria Reformierakonna salapärasest abilisest, kes varjas end Šveitsi privaatpanga abil. Äripäev jõudis salapärase abiliseni tänu Postimehes ilmunud Silver Meikari arvamusartiklile. Meikar kirjeldas ühe skeemi, kuidas Reformierakonda varjatult rahastati. Meikari artiklist ei selgunud aga, kes võis olla temale antud raha tegelik omanik. Proovisime seda teada saada ja nii avastasimegi, et Reformierakonna sihtasutusega ühel aadressil ja  reformierakondlase juhtimisel tegutseb väike firma Fidenter. Tegemist on riiulifirmaga, mis puhkes särama valimisaastal ja seejärel jälle sära tuhmus. Reformierakond esitas nende artiklite peale kohtusse hagi ja Äripäev pidi avaldama ka lehes kolme väite kohta täpsustuse, kuid need väited olid teisejärgulised. Nt ei oleks Äripäev tohtinud juhtkirjas ühes lauses kasutada väljendit „ainult Reformierakond”. Reformierakonna koostöö Fidenteriga paljastanud artiklite suurimaks väärtuseks oli see, et need artiklid näitasid avalikkusele peaministripartei valelikkust ja seaduses olevate aukude ära kasutamist. Tõenäoliselt oli Fidenteriga seonduv Reformierakonnale palju olulisem, kui Äripäevale, sest partei reageering lugudele oli väga valulik. Ja senimaani ei ole reformierakondlased avalikustanud, kes oli valimisaastatel neid abistanud salapärane abiline, kes millegipärast varjas end Šveitsi panga abil. Pärast artiklite ilmumisi teatas Reformierakond aga kiirelt, et koostöö on juba aasta algusest lõpetatud ning kiiresti kadus Fidenteri omanike seast ka Šveitsi privaatpanga konto. Fidenterist kirjutasid ajakirjanikud Kadri Jakobson, Aivar Hundimägi, Piret Reiljan, Hannes Sarv ja Koit Brinkmann.
    3. Kadri Jakobsoni artikkel „Riiulifirmad ravimiameti lotomasinas”, mis ilmus 27. aprilli Äripäevas. Artikkel kirjeldas ravimiseadusega loodud piiranguid, mis takistasid konkurentsi ehk apteekide asutamist. Need piirangud ärgitasid apteegikette asutama sadu riiulifirmasid, mille vahel ravimiamet loosis välja apteegi asutamise lubasid. Artiklis kirjeldatud olukorra absurdsust ei suutnud isegi uskuda peaminister Andrus Ansip, kes aga pärast artikli ilmumist samuti avaldas arvamust, et seadust on vaja muuta. Piirangute kaotamise ettepaneku tegi riigikogule ka õiguskantsler Indrek Teder, asja hakkab arutama Riigikogu.
    4. Hannes Sarve artikkel „Piinlik lustireis”, mis ilmus 4. juunil. Artiklis avalikustati siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) 15 töötajate reis tehnoloogiamessile CeBIT. Asjaosaliste endi reisikirjeldus viitas pigem sellele, et tegemist oli järjekordse lustireisiga. Artikkel peegeldas siseministeeriumi juhtide kahepalgelisust. Samal ajal, kui minister ja teised ministeeriumi tippjuhid põhjendasid päästekomandode arvu vähendamist raha puudusega, leidis ministeerium vahendeid, et saata tehnoloogiamessile kokku 15 töötajat. Asjaosalised ise ei osanud sellist rahakasutust põhjendada ning pigem üritati toimunut varjata. SMITi juht Mari Pedak lahkus pärast artikli ilmumist ametist.
    PAREMAD UUDISED
    Uudise autoriteks olid Kadri Jakobson ja Piret Reiljan. Kuigi uudis ise oli pikk ainult paar lõiku, oli tegemist mõjuka uudisega, mis sundis tegutsema mitmed erinevad organisatsioonid. Uudis ministri lahkumisplaanidest sai avalikuks samal ajal kui toimus valitsuse pressikonverents. Selle info avalikustamine tuli asjaosalistele liiga vara ehk rikkus ära Reformierakonna ja presidendi kantselei PR-plaani. Otsus oli juba tehtud, aga selle avalikustamiseks oodati sobivat aega. Ajakirjaniku üks olulisi ülesandeid on informeerida avalikkust tähtsatest sündmustest. Info tuleb avalikustada võimalikult kiiresti ja seda Kadri ning Piret ka tegid. Info valdajate motiivid on aga reeglina teistsugused. Info avalikustamist üritatakse ajastada endale kasulikult.
    Lisaks võiduloole olid parima uudise kandidaadid:
    1. Laura Mallene kirjutatud uudis „Riigiameti nissanihange”, mis ilmus 4. juuli Äripäevas. Artikkel avalikustas, kuidas Riigi Infokommunikatsiooni SA (RIKS) korraldas hanke kuue linnamaasturi liisimiseks. Hanke sisu oli sedavõrd detailne, et pakkumise sai esitada vaid üks firma. RIKSi ametnikud soovisid kindlat marki sõidukeid ja koostasid hanketingimused konkreetsele automargile sobivad.
    2. Koit Brinkmanni kirjutatud uudis „Kõrgtrasemel lobbytöö”, mis ilmus 18. juuni Äripäevas. Artikkel avalikustas peaminister Andrus Ansipi salakohtumise NordStreami juhiga. Kohtumine toimus juba 2011. aasta septembris ühel pühapäevasel õhtul Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdil, mille vaheajal anti NordStreami poolt peaministrile üle mitmed dokumendid. Hiljem peaministri büroo selgitas, et need dokumendid olid mõeldud tegelikult keskkonnaministeeriumile. Toimunud kohtumist üritas peaministri büroo mitu kuud avalikkuse eest varjata.
    3. Piret Reiljani kirjutatud uudis „Eesti tippjuhte süüdistatakse suurkahjus”, mis ilmus 23. novembri Äripäevas. Selles artiklis avalikustasime Eesti tippjuhte puudutanud pretsedenditu vaidluse. Londoni börsi alternatiivturu ettevõte Metro Baltic Horizons Eesti tunnustatud tippjuhtide Madis Habakuke, Gunnar Oki ja Kristel Meose vastu ligi 27 miljoni eurose hagi juhtimisvigade eest. Äripäevale teadaolevalt on tegemist kõige suurema tsiviilnõudega, mis on esitatud eestlastest tippjuhtide vastu ning puudutab juhtimisvigu.
    4. Hannes Sarve uudis „Ehitajad tõstsid suurhanke vastu mässu”, mis ilmus 18. septembri Äripäevas. Artiklis kirjutati, kuidas neli suurt ehitusfirmat astusid pretsedenditu sammu ja vaidlustasid Viimsi valla koolimaja ehitushanke enne pakkuma asumist. Ettevõtjatele ei meeldinud hanketingimuste punkt, millega ehitusprojekti kvaliteedist tulenevad riskid ja lisakulud jäetaks ehitaja kanda. Pärast artikli ilmumist muutis vald hanke tingimused ehitajatele leebemaks.
    5. Kaisa Gabrali uudis „Kriisiaegse otsuse valus hind”, mis ilmus 10. aprillil Äripäevas. Selles artiklis avalikustas Äripäeva valitsuse kunagise otsuse maksumuse. Valitsus otsustas majanduskriisi puhkedes külmutada kaheks aastaks maksed II pensionisambasse. Kaisa kirjutatud artikkel avalikustas selle kunagise otsuse maksumuse, pensionikogujad kaotasid valitsuse otsuse tõttu pool miljardit eurot. Kokkuvõtteid valitsuse või riigikogu varem langetatud otsuste mõjust või maksumusest ilmub Eesti meedias liiga vähe. Kaisa uudis oli positiivne erand.
    PAREMAD OLEMUSLOOD
    "Ma olen valmis tulema julgestuseks kaasa. Saame esmaspäeval kokku, rääkige rahulikult. Garanteerin teile, et füüsilisi kannatusi teile ei tehta. Püstolit tal ei ole ja kallale ta ei tule, seda ma julgen tagada” – nii algas Äripäeva aasta parimaks olemuslooks valitud Katariina Krjutškova artikkel „Rikas ja äkiline Viimsi tipp-poliitik”. 7. septembri Äripäevas ilmunud artikkel kirjeldas Viimsi vallavolikogu esimehe Aarne Jõgimaa ettevõtte ärisuhteid Viimsi vallaga.
    Lisaks võiduloole olid parima olemusloo kandidaadid:
    1. Piret Reiljani artikkel „Lambist rikkaks”, ilmus 11. mail. Artiklis portreteeriti viimased tosin aastat Tallinna tänavavalgustusäri valitsenud Eesti saja rikkama ettevõtja hulka kuuluvat Heino Harakut. Harak on suutnud muuta enesega konkureerimise osavalt keeruliseks, et mitte öelda võimatuks, sest tema firma omab kogu linna välisvalgustust juhtivat ja kontrollivat süsteemi, mis normaalse konkurentsi tagamiseks peaks kuuluma linnale.
    2. Väinu Rozentali artikkel „Vana koore all uus sisu”, mis ilmus 30. novembril Äripäeva eriväljaandes TOP100 ja portreteeris sel aastal Eesti edukamaks ettevõtteks valitud Silmetit. Žanritruud reportaaži kohtab Eesti trükiajakirjanduses harva. Reportaaž Silmetist on mõnus lugemine: siin on meeleolukaid kirjeldusi ja olustikku tabavaid detaile. Kompositsiooniliselt on lugu hästi üles ehitatud ja püandika lõpuga.
    3. Piret Reiljani artikkel „Ober-Hausis tüliga plats puhtaks”, ilmus 22. juunil. Artikkel heitis pilgu ühe ettevõtte konfliktsesse siseellu. Ober-Hausi ja Nordea Panga vahelised arusaamatused ja Ober-Hausist massiliselt lahkunud ekstöötajate murekirjad välisomanikele olid asjaosalistele ebamugav teema. Artikkel näitas, kuidas valed juhtimisotsused võivad karile viia eduka ja hinnatud ettevõtte.
    4. Kaisa Gabrali artikkel „Mees nagu läikiv punane sportauto (mõne kriimuga)”, mis ilmus 4. aprillil. Tegemist on portreelooga Arengufondi juhtima asunud Tõnis Arrost, kes sarnaneb värvi vahetava kameeleoniga ning keda paeluvad väljakutsed ja tempokas elustiil.
    PAREMAD PRAKTILISED LOOD
    Parimaks sel aastal Äripäevas ilmunud praktilises looks valisid toimetajad Alyona Stadniku artikli "Kuidas sattuda maksuameti luubi alla?", mis ilmus 6. juuni Äripäevas.Selles artiklis anti ettevõtjale mitmeid soovitusi, mille järgimine võib ärgitada maksuametit konkreetse ettevõtte vastu huvi tundma. Ettevõtjad võivad ise oma käitumisega pälvida maksuameti tähelepanu. Kui seda ei soovita, siis on kasulik lugeda läbi Alyona kirjutatud artikkel ja järgida jagatud soovitusi.
    Teised parima praktilise loo nominendid:Alyona Stadniku artikkel "Kuidas maksta maksuvabalt motiveerivat palgalisa?", ilmus 26. juuni Äripäevas. Artiklis jagati ettevõtjale 10 soovitust, kuidas motiveerida töötajaid nii, et maksukoormus oleks madalam.
    Väinu Rozentali artikkel "Müüb jälgimissüsteeme nagu McDonald´s hamburgereid", mis ilmus 7. septembri Äripäevas. Navirec Software näitel üles ehitatud artikkel jagas kamaluga kasulikke õpetussõnu, kuidas eksporditurgudel tulemuslikult müüa. Selleks kasutab Navirec Software McDonald´sile omast frantsiismudelit ja üllataval kombel toimib see välisturgudel väga hästi.
    Urve Vilki artikkel "Kellele kuulub töötaja loodud teos töösuhtes?", mis ilmus Äripäeva kuukirjas Juhtimine. Artiklis anti soovitusi, kuidas vältida intellektuaalse omandi kuuluvuse üle puhkeda võivaid vaidlusi loovtöötaja ja tema tööandja vahel.
    PAREMAD ARVAMUSARTIKLID
    Parimaks arvamusartikliks valiti Piret Reiljani kirjutatud kolumn "Puu otsas, kui pauk käis". Selles 20. septembril ilmunud artiklis kirjeldas Piret, kuidas investeerimispankur Rain Tamm suhtub üleolevalt investeerimispanga Gild ebaõnnestunud tegevuse tõttu raha kaotanud investoritesse.
    Teised parima arvamusartikli nominenedid:
    Märtsis Äripäevas ilmunud juhtkiri "Õpetajatele tuhat eurot kuus", mille autoriks oli Vilja Kiisler. Äripäev tegi juhtkirjas konkreetsed ettepanekut, mis aitaksid leida lisaraha õpetajate palgatõusuks. Toimetust häiris õpetajate streigi eel valitsusliikmete suust kõlanud arvamus, et raha ei ole. Meie arvates on küsimus prioriteetides ja me pakkusime välja erinevad võimalusi, kuidas õpetajate palgatõusu probleemi lahendada.
    24. oktoobril ilmunud Vilja Kiisleri kolumn "Naerame Reformi välja". Tegemist oli arvamusartikliga, mis võttis hästi kokku ühiskonnas Reformierakonna suhtes tekkinud kriitilise suhtumise põhjused. 
    23. novembril ilmunud Sirje Ranki kolumn "Jürgen Ligile mitte armu anda". Sirje kirjutas Kreeka võlaprobleemi lahendustest, mille osas eelistavad eurotsooni riigid pigem mängida pimesikku ja pakkudes lahendusi, mis tegelikult võlakriisi ei lahenda.
    Autor: Aivar Hundimägi, Rivo Sarapik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Elering: leedukate tegevus võib meil veelgi elektri hinda tõsta
Leedu on vastu võtnud otsused, mis vähendavad Venemaa võimalusi müüa Balti piirkonda elektrit, see aitab kaasa hinnatõusule ning võib kaasa tuua Venemaa-poolseid lisameetmeid.
Leedu on vastu võtnud otsused, mis vähendavad Venemaa võimalusi müüa Balti piirkonda elektrit, see aitab kaasa hinnatõusule ning võib kaasa tuua Venemaa-poolseid lisameetmeid.