• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 07.01.13, 13:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik sai loodetust üle 58 miljoni enam käibemaksu

Maksu- ja tolliamet kogus detsembri lõpuks makse 4,7 miljardit eurot ehk 10 protsenti 2011. aastast enam.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetätija Sven Kirsipuu sõnul kasvasid aastaga kõikide maksude laekumised ning planeeritust kogunes riigieelarvesse 2,3 protsendipunkti ehk 107 miljonit eurot rohkem. Kirsipuu sõnul oli rahandusministeeriumi 2012. aasta suveprognoosiga võrreldes ülelaekumine 15 miljonit eurot.
"Maksude ülelaekumise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on võrreldes ministeeriumi 2012. aasta suveprognoosiga alla 0,1 protsendi SKPst. Lõpptulemust võib veel mõjutada jaanuari maksulaekumine, sest tekkepõhiselt arvestatakse 2012. aastasse ka 2013. aasta jaanuari sotsiaalmaksu, käibemaksu ja aktsiiside laekumised," ütles Kirsipuu.
Kõige rohkem ületas eelarves prognoositut käibemaksu ja juriidilise isiku tulumaksu laekumine – vastavalt 58 miljonit ja 30 miljonit eurot. Järgnes füüsilise isiku tulumaks, mille ülelaekumine moodustas 4,8 protsenti ehk 13 miljonit eurot. "Füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutasid positiivselt lisaks tööturu arengule ka aasta jooksul tehtud tulumaksutagastused ja juurdemääramised," kommenteeris Kirsipuu. Tema sõul kujunesid väiksemaks tagastused koolituskuludelt ja III samba pensionikindlustuse maksetelt. Juurdemääramised seevastu olid oodatust suuremad nii väärtpaberite, metsa raieõiguse kui ka kinnisvara võõrandamisest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Riigieelarves planeeritule jäid alla ainult tubakaaktsiis ja elektriaktsiis, vastavalt 10,7 ja 0,7 miljonit eurot. Tubakaaktsiisi laekumised olid 2012. aasta jooksul siiski võrdlemisi head ja kasv võrreldes eelneva aastaga oli 9,5 protsenti. Alalaekumise põhjus oli eelkõige oodatust madalam tubakaaktsiisi kogumine 2011. aasta lõpus, mis tähendas madalamat algtaset juba 2012. aasta alguses võrreldes vastu võetud riigieelarvega," selgitas Kirsipuu.
Aasta jooksul kasvasid tema sõnul maksudest kõige kiiremini pakendiaktsiisi,  juriidilise isiku tulumaksu ja käibemaksu laekumised. "Kui pakendiaktsiisi laekumise kasv tulenes tõhustatud järelevalvest, siis juriidilise isiku tulumaksu pea 26-protsendiline kasv viitab 2011. aasta tugevatele kasuminumbritele ning positiivsele majanduskonjunktuurile 2012. aastal," ütles Kirsipuu. "Ettevõtete kasumid kasvasid 2011. aastal 1 miljardi euro võrra, mis võimaldasid oluliselt suuremaid dividendiväljamakseid möödunud aasta jooksul. Ka riigiosalusega äriühingud panustasid positiivselt – tulumaksu laekus 13 miljoni võrra enam kui eelmisel aastal."
Eelmise aasta laekumistest moodustas rahandusministeeriumi teatel suurema osa (40,5 protsenti) sotsiaalmaks, pea kolmandiku (31,3 protsenti) laekus käibemaksust. Aktsiiside panus maksulaekumisse oli 16,3 protsenti, tulumaks moodustas 10,9 protsenti ning muud maksud 1,1 protsenti.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele