Kadri Jakobson • 16. jaanuar 2013
Jaga lugu:

Advokaat: võltsing pole üllatus

VEB fondi sertifikaadiomanikke esindava advokaadi Indrek Leppiku sõnul polnud Eesti Pangas tehtud auditi järeldus talle üllatus, kuna info võltsitud dokumendist oli varem teada.

Advokaat lisas, et taolise tehinguga seotud inimeste töötamine Euroopa tippametnikuna ja pangajuhina peaks olema välistatud.

"Ühest küljest on see ülestunnistus," ütles Leppik täna Eesti Panga poolt avaldatud auditi kohta. Audit järeldas, et 1995. aastal Eesti Pangast väljasaadetud 32,3 miljoni dollari (tänases vääringus ca 100 mln dollarit) ulatuses Vene ettevõttele TSL International nõudeid lisanud valeandmetega dokument loodi 1995. aastal Eesti Pangas ilmselt teadlikult.

"Samas olles selle asjaga tegelenud ka kohtu poole pealt, on ametnikel ja poliitikutel absoluutne tahtmatus selle teemaga tegeleda. Miks see nii on, teavad ainult nemad ise. Ilmselt on tõde liiga valus," rääkis Leppik.

Tema sõnul pole asi siiski mitte ühes võltsitud Eesti Panga dokumendis, vaid kogu tehingutejadas, mis lõppes Venemaal raha välja võtmisega.

"See hõlmab endas kogu tehingute jada, mis algas selle Eesti Panga poolse dokumendi võltsimisega ja lõppes Venemaalt selle raha kättesaamisega. Üks asi on, et dokumendis olid valed andmed, kuid Eesti Pank ja Eesti riik võõrandasid oma sertifikaadid Ühispangale ja see omakorda edasi TSL Internationalile ning sealt kaudu võeti Venemaalt kogu raha välja. Eesti Pank ja riik müüsid oma sertifikaadid ära kopikate eest, sertifikaadiomanikud jäeti pika ninaga – kogu eelneva taustal on see on ikka väga kummaline," selgitas Leppik.

Teda hämmastab riigi tahtmatus sellega tegeleda ning tõde välja selgitada. "Mulle tundub, et riik pole kunagi tahtnud seda teemat selgeks teha. Ükski poliitiline erakond, ükski valitsus pole tahtnud sellega tegeleda. Ju seal inimesed teavad täpselt, mis toimus ja ei taha sellega tegeleda," märkis advokaat.

Leppiku sõnul võiks asjaga edasi tegeleda riigikontroll. "Praegusel hetkel on kõige laiem pädevus asja selgeks teha riigikontrollil, kel on pädevus kontrollida Eesti Panka, kõiki valitsusasutusi, lisaks on neil koostöövõimalus ka Venemaaga. See saaks olla lihtsalt tõe välja selgitamine, sest mingeid sanktsioone nad teha ei saa," lisas ta.

Advokaadibüroo Glimstedt partner ja vandeadvokaat Indrek Leppik esindab kõiki 12 VEB Fondi sertifikaadiomanikku. Tema sõnul on hetkel koostamisel pöördumine Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Leppik tõstatas küsimuse, kuidas saavad sellise tehinguga seotud inimesed töötada Euroopa Komisjoni tippametnikuna (Siim Kallas – toim.) või panga juhatuse liikmena (Vahur Kraft. – toim). "See peaks olema välistatud," lausus Leppik. "Tundub, et mõned inimesed on meil võrdsemad, kui teised."

TAUST

Tallinna ringkonnakohus tegi 22. oktoobril 2010 otsuse, mille kohaselt pidi riiki üheksa kuu jooksul lahendama sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse. Ringkonnakohtu otsus jõustus 1. veebruaril 2011, kui riigikohus jättis menetlusse võtmata valitsuse, sihtasutuse VEB ja Eesti Panga kassatsioonkaebused.

Eelmise aasta 15. veebruaril võttis riigikogu 44 poolthäälega vastu otsuse likvideerida VEB Fond ja panna fondi vara müüki. Riigikogu otsuse kohaselt hüvitatakse sertifikaadiomanike nõuded VEB Fondi vara müügist laekuva raha arvelt likvideerimismenetluse käigus. Samas on teada, et fondil sisuliselt mingit vara ei ole.

VEB Fondi sertifikaadiomanikud vaidlustasid riigikogu otsuse riigikohtus. Kaebajate hinnangul tulnuks sertifikaadid kompenseerida vastavalt nominaalväärtusele ning määrata õiglane kompensatsioon aja eest, mil sertifikaadiomanikel polnud võimalik oma vara kasutada.

Riigikohtu üldkogu jättis kaebuse rahuldamata ja leidis, et sertifikaatidest tuleneb nende omanikele nõudeõigus üksnes sihtasutuse VEB vastu, mitte riigi vastu.

VEB Fondi 12 sertifikaadiomanikku on AS Pärnu Kalur Holding, AS Saare Kalur, AS A. O. Imbi (pankrotis), AS Akke (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS Volta, OÜ Kommunaar (likvideerimisel), OÜ Belesta, AS Baltic Computer Systems, Magnesium & Metals Limitedt, Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) ja AS Latvijas Kugnieciba. Nende kogunõue küünib 12,8 miljoni euroni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum