Sirje Rank • 16. jaanuar 2013 kell 10:25

Swed: Eesti eksporditööstus tammub paigal

Täna avaldatud majandusprognoosis nendib Swedbank, et majandusaktiivsuse aeglustumine on nüüd lõpuks negatiivselt mõjutamas ka Eesti peamisi ekspordipartnereid Skandinaavias, mis tähendab allhankest sõltuvatele ettevõtetele vähem tellimusi ja sunnib otsima uusi turge.

Nõrk välisnõudlus ning Eesti ettevõtete "üllatavalt tagasihoidlikud" investeeringud – soodsatest laenutingimustest hoolimata – koos riiklike investeeringute vähenemisega europrojektide vähenemisest, ajendasid Swedbanki Eesti tänavust SKP prognoosi kärpima 3,1%-le.

Majandusaktiivsuse elavnemist on panga teatel oodata aasta teisel poolel, mil ka euroala peaks majanduslangusest välja saama.

Mullu oli Eesti majanduses oluline kasvutegur sisetarbimine, mida tõukas tagant kiireim palgatõus alates 2008–09. aasta kriisist. Samuti töötuse vähenemine – töötuse määr alanes esimest korda kriisi puhkemisest alla 10% piiri.

Ekspordile orienteeritud ettevõtlus aga tammus paigal, mis viitab Eesti suurele sõltuvuse allhankest Põhjala firmadele – eksporditellimiste arv oli tagasi 2010. aasta tasemel.

Eksporditurgudel valitseva ebakindluse tõttu on ettevõtted ka oma värbamisplaane tuntavalt tagasi tõmmanud. Alanud aastal prognoosib Swedbank väga tagasihoidlikku kasvu, kuna üha enam hakkavad mõju avaldama ka struktuursed probleemid Eesti tööjõuturul.

Osaliselt on Eesti ettevõtted nõudluse vähenemise Soome ja Rootsi turul suutnud korvata suurema ekspordiga Venemaale ja Balti riikidesse ning see trend ilmselt jätkub. Samuti on kasvanud eksport Euroopast kaugemale – Aasiasse, Lähis-Itta ja Põhja-Aafrikasse. Euroala väliste riikide osakaal Eesti ekspordis ületas mullu 70%, mis on viimase kümnendi kõrgeim näit.

Investeeringute osas prognoosib Swedbank suuremat aktiivsust ettevõtjate seas alles 2014. aastal ja seda suuresti jaotamata kasumi arvelt. Laenunõudlus jääb sordiini alla. Kiiret elavnemist pole oodata ka eluasemeturul, kus investeeringud on buumiga võrreldes praegu poole väiksemad ning majapidamised laenu võtmisega väga ettevaatlikud.

Nominaalpalk kasvas Eestis mullu 6% ja reaalpalk 2% ning kergelt ületas palga kasv juba tootlikkuse kasvu. Alanud aastal võib kerge palgasurve jätkuda, prognoosib Swedbank.

Tööturul on suurim nõudlus IT-spetsialistide järgi ning see sektor on ka välisturgudel järjest edukam. Läinud aasta esimese üheksa kuuga kasvas IT-teenuste eksport jooksvates hindades ligi 40%.

Riigi rahanduse kohta prognoosib Swedbank, et valitsus jätkab oma protsüklilist poliitikat – headel aegadel lastakse kulupiiranguid lõdvemale ning rasketel aegadel kärbitakse lisaks. Ilmselt pole erand ka alanud aasta – maksude laekumine oli mullu prognoositust parem, kuid 2013. aasta defitsiidi prognoosi pole valitsus muutnud. Sellest hoolimata on Eesti riigi rahandus euroala riikide seas üks kõige paremini korras rahandus.

Swedbanki prognoos 2013 (2014), %SKP kasv 3,1 (4,5)Inflatsioon 3,2 (2,7)Tööpuudus 10,0 (9,4)Reaalpalga kasv 2,8 (3,9)Eksport 7,2 (9,6)Import 6,7 (8,4)Välismaised otseinvesteeringud, % SKPst 4,1 (3,8)Välisvõlg, % SKPst 92,7 (89,0)*Riigieelarve defitsiit, % SKPst 0,5 (0,2)Avaliku sektori võlg, % SKPst 12,0 (11,6)

*Analüüsi Eestit puudutava osa ühe autori Teele Reiviku selgitus, mida kätkeb jaotus "välisvõlg". Teele Reivik:  "Gross external debt on meil tõlgitud välisvõlaks (kindlasti mitte netovälisvõlg) ja sinna alla käivad valitsus, keskpank, krediidiasutused ja muud sektorid."

Hetkel kuum