• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pesuärimees ja pensionär sadama pärast kohtus

    Saaremaa Mustjala valla Varese sadama maa erastamise pärast on vaieldud juba aastaid ja taas on otsapidi kohtusse jõutud. Esiisade maade pärast on kohtutee Mustjala vallaga ette võtnud pensionär Ulme Muld, kolmas osaline on aga sealne suvilaomanik ja sadama osanike esindaja pesuärimees Harry Raudvere.

    Möödunud reedel istusid kohtusaalis Saaremaa Mustjala vallast pärit Ulme Muld, Mustjala valla esindaja, vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik ning tuulepargi arendaja OÜ Adepte ja kaubamärgi Bon-Bon omanikfirma Gemhill omanik Harry Raudvere. Nii Muld kui ka Raudvere on Mustjala vallaga tihedalt seotud: nende suvilad ja maad asuvad Varese sadama läheduses. Raudvere on ka Varese sadama arenduseks loodud MTÜ Varese Sadama juhatuse liige ja osanike volitatud esindaja.
    2008. aastal otsustas sadama arenduseks loodud MTÜ, eesotsas Raudverega, et sadam tuleks korda teha ning selleks loodeti küsida eurotoetust. Paraku jäi sadam segaste omandisuhete tõttu rahasüstist ilma.
    Et maa erastamise tingimuseks oli lagunenud hoonete rekonstrueerimine või lammutamine, otsustas ühing, et hooned tehakse paari aastaga korda, mille järel saavad osanikud sadama maa määrata.
    Hoonete juurde teenindusmaa erastamise ettepanek ei rahuldanud aga Ulme Mulda ega tema õdesid-vendi, kes olid juba paarkümmend aastat tagasi teinud avalduse, et esinevanemate maad neile tagastataks.
    Muld rääkis, et maa erastamise ettepaneku järgi jääks tema perekond ilma pääsust merele ja 1938. aasta kaartidel Eesti Vabariigi mõõdetud maast, mille peal asuvad kaks kaid ja endine kütusehoidla. Ta leidis, et maareformi seaduste ja vana kaardi järgi kuulub nimetatud maa talle ja tema õdede-vendadele. Vald, sadama hoonete osanikud ja nende esindaja Harry Raudvere on aga teist meelt: maade erastamise protseduur, vallavalitsuse korraldused ja maa mõõtmine on korrektne.
    Vald nõustub Raudverega. “Varese sadam on Raudvere isiklik äriprojekt,” ütles Muld. “Leian, et asju tuleb teha korrektselt ja vastavalt seadustele. Praegu tundub, et vald on asunud Raudvere huvisid kaitsma ja mul on tunne, et ma ei käi kohut mitte valla, vaid Raudverega,” lisas ta. Mulla sõnul käitub Raudvere sadamaga nagu enda valdusega. Näiteks sulges Raudvere 2011. aastal peasissepääsu sadamasse ning selle kohta on Mullal tõestuseks ka foto.
    Ta leiab, et vald on käitunud temaga erapoolikult, sest ühessegi sadamaga seotud arutelusse pole teda kaasatud ja maade erastamisest sai ta teada kohalikust ajalehest. Mulla sõnul on vald seadust rikutud, sest see ei väljastanud ehituseks ehitusluba.
    “Vald ise väljastas projekteerimistingimused, mille järgi oleks pidanud kooskõlastama need tingimused keskkonnaametiga ning lõpptulemuseks oleks pidanud olema ehitusluba,” selgitas Muld. Paar aastat tagasi tegi Muld sadama ehitustegevuse peale avalduse politseisse, kes omakorda saatis selle edasi Saare maavalitsusse. Viimane leidis, et ehkki hooned olid vajalikul määral korda tehtud, polnud vald selleks ehitusluba andnud ning tegi vallale ettepaneku viia läbi ehitusjärelvalve. 2011. aastal kuulutas aga vald ehitised kordatehtuks, eelmisel aastal andis vald korralduse sadama ehitiste juurde maa ostueesõiguse erastamiseks ning Saare maavalitsus tegi korralduse sadama maaüksuse ostueesõigusega maade erastamiseks. Mõlemad korraldused on Muld kohtus vaidlustanud, kohus peaks otsuse langetama 22. veebruaril.
    Mulda võib oodata miljonitesse ulatuv kahjunõue. Raudvere ütles, et tema ajakirjanduse vahendusel seda teemat kommenteerima ei hakka, küll aga teeb seda pärast kohtuotsust. Tema sõnul selgub siis ka see, missuguseid õigusnormide rikkumisi, valekaebusi ja eksitavaid väiteid on Muld esitanud ning mida see talle kaasa võib tuua. “Siis näeme, millise kivi all tegelikult vähk peidus võib olla,” selgitas ta.
    Raudvere viitas sellele, et pika vaidluse ja segaste omandisuhete tõttu ei rahuldatud sadama osanike taotlust euroraha saada, osanike huve on kahjustatud ning seepärast võidakse Mullale esitada,kuni 3,5 miljoni eurone kahjunõue.
    “Kui Te plaanite jätkata oma alusetute kaebuste esitamist, siis peaksite arvestama tõsiasjaga, et Varese Sadama seaduslike esindajate poolt esitatakse Teile kahjunõue, mis laieneb Teile kõigile solidaarselt. Usutavasti ei ole Te kõikide detailidega kursis, millise vastutuse on võtnud Teie eest Ulme Muld,” seisab möödunud suvel Raudvere poolt perekond Mullale saadetud kirjas.
    Saare maa-valitsus: Mulla väited pole tõesed
    Saare Maavalitsus ei nõustu Mullaga kaebuse esitamise üksikasjades ega ka selles, et kai ja lao korda tegemine tingimata ehitusluba nõuab.Ulme Muld vaidlustas Tallinna Halduskohtus Saare Maavalitsuse korralduse Varese sadama maaüksuse ostueesõigusega maamääramiseks.Saare maavalitsus teatas kohtule, et Mulla esitatud väited pole tõesed ning palus kohtul kaebus rahuldamata jätta.Maavalitsus ei nõustu Mulla väitega, et too sai maavalitsuse maa määramise korraldusest teada alles novembris, kuna Mulla esindaja päringule saadeti vastus septembris.Ka leiab maavalitsus, et Muld ja tema esindaja pidid teadma, et maa määramise korraldust ei tee mitte vald, vaid maavanem.Selle asemel, et pöörduda teabenõudega vallavalitsuse poole, oleks pidanud Muld pöörduma maavalitsuse poole ning esitama õigeaegselt vaide.Maavalitsus ütles kohtule, et Mulla kaebus Saare maavalitsuse korraldusele on esitatud tähtaega rikkudes.
    Iga ehitus ei nõua ehitusluba. Kohtuvaatluse protokollist nähtub, et üks kai on kasutuses kaina – järelikult vastab see seesuguse ehitise tunnustele mille juurde maa määramine on lubatav, märkis maavalitsus.Lao puhul leidis maavalitsus, et see on praktiliselt kasutusest väljas (puudu on osaliselt avade täited ja eterniit katusel), kuid siit ei tulene veel et lao kordategemine saaks toimuda ainult ehitusloa alusel.Mitte igasuguse ehitustegevuse puhul pole ehitusluba nõutav, vastas maavalitsus, kelle hinnangul on ostuees­õigusega maa   määramine Varese sadamas asuvate hoonete juurde õiguspärane ega kahjusta kuidagi kaebaja õigusi.
     
    Kronoloogia
    Vaidlused sadama ümber
    1992AS Saare Kalur lõpetab tegevuse ning müüb oma vara (hooned) 35 osanikule. Praeguseks on osanikke jäänud 13, sh rohkem kui pool osakutest on kahe inimese, Nikolai Kaljakini ja Eva Aderi, käes. Luuakse MTÜ Varese Sadam.
    1996Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Saare maakonnakomisjoni otsusega tunnistatakse Mustjala valla Pahapilli küla Uuela maaüksuse (Varese sadama läänepoolne piirinaaber, 19,1 ha) õigustatud subjektiks Herbert Muld, kes loovutas maa tagastamise nõudeõigu­se oma seitsmele lapsele, sh Ulme Mullale.
    2008MTÜ Varese Sadama liikmete koosolekul otsustatakse esitada taotlus, et saada 2009. aastal avanenud programmist “Kalandusmeede” rahalist toetust sadama rekonstrueerimiseks. Eestvedajaks valitakse Harry Raudvere. Mustjala vallavalitsus teeb ettepanku sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks. Ulme Muld vaidlustab otsuse, ta pole nõus maa piiride määramisega.
    2009Harry Raudvere sõlmib oma firma OÜ Adepte ja Varese Sadama osanike vahel volikirjad, millega volitatakse teda osanikke esindama kõikides tehingutes ja toimingutes, mis puudutavad Varese Sadama kandmiseks kinnistusraamatusse.Mustjala vald väljastab projekteerimistingimused. Osa hooneid soovitavad eksperdid lammutada, osa rekonstrueerida.Tööde tegemiseks määratakse kaks aastat, pärast mida on omanikel õigus erastada ehitiste alune maa.Ulme Muld pöördub Tallinna halduskohtusse, kus ta palub tühistada vallavalitsuse otsus Varese sadama teenindamiseks vajaliku maa määramiseks tehtud ettepaneku suhtes. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
    2010Ulme Muld esitab sadamas käiva ehitustegevuse peale avalduse politseile, kes saadab kaebuse Saare maavalitsusele.
    2011Saare maavalitsus, kes teeb vallavalitsuse tegevuse kohta järelevalvet, saadab Ulme Mullale kirja, milles märgib, et vallavalitsus kui ehituse järelevalvaja peab tagama ehitusseadustest tulenevate nõuete, sh ka ehitusloa olemasolu ja täitmist.Maavalitsus teeb vallavalitsusele ettepaneku, et viimane teeks ehitusjärelevalve ning selgitaks, miks ehitati ilma ehitusloata.Augustis tunnistab vallavalitsus sadamahooned kordatehtuks.
    2012Mustjala vallavalitsuse korraldus, millega lubatakse Pahapilli küla Varese sadama ehitiste juurde ostueesõigu­sega maa määramine Varese sadama osanikele, maa hinnaks määratakse 6612 eurot.Saare maavalitsus annab välja korralduse sadama maaüksuse ostueesõigusega määramiseks sadama osanikele.Erastamismenetlus peatatakse, sest Muld kaebab asja kohtusse.Esimese kohtuasja, kus Muld vaidlustab maamääramise ettepaneku, ta kaotab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Ärikinnisvarasektorisse sisenenud Everaus Kinnisvara avas Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Rahandusminister: eelarve tulud on 13 ja kulud kuni 13,6 miljardit
Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannuse sõnul on tuleva aasta riigieelarve tulude maht pisut üle 13 miljardi euro ning kulude maht jääb vahemikku 13,5–13,6 miljardit.
Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannuse sõnul on tuleva aasta riigieelarve tulude maht pisut üle 13 miljardi euro ning kulude maht jääb vahemikku 13,5–13,6 miljardit.