• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Krooniliste maksuvõlglaste mõjutamine pankrotiavalduste suurema esitamise kaudu võib osutada kasulikuks, aga see pole ainus "tööriist" probleemi lahendamiseks, leiab Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.
"Pankrotiavalduse esitamine annab rohkem võimalusi – pankrotihaldur saab uurida varasemaid tehinguid, esitada endiste juhatuse liikmete vastu nõudeid, tehinguid tagasi võtta jne," kommenteeris ta.
Lehise sõnul võib see mõnikord õnnestuda, aga teinekord peavad võlausaldajad peale maksma, et menetluskulud hüvitada. "Mõnikord võib pankrotimenetlusest kasu ka siis olla, kui raha otseselt ei saada – näiteks võib pankrotihaldur edastada materjalid prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamiseks," märkis ta.
Varem võiski maksuameti passiivsus olla seotud sellega, et ei soovitud lisakulusid ja riske võtta, leidis maksumaksjate liidu juhatuse liige.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele