Euroopa finantstehingute maks võtab ilmet

Poliitiliselt pole midagi uut lisada, vahendas ministeeriumi pressitalitus. Eesti on otsustanud olla uue maksu tegemise juures.

Liikmesriikidel tuleb komisjoni ettepanekuga nüüd edasi minna, otsused teha ja maks jõustada, ütles Šemeta.

Paljus tugineb komisjoni ettepanek samadele põhimõtetele, mis sisaldusid juba 2011. aasta sügisel kõigi 27 liikmesriigi jaoks esitatud finantstehingute maksu kavas.

Kodulaen maksu alla ei läheks. Maks on madal ja laia põhjaga – maksustatakse finantsasutuste tehingud kõigi finantsinstrumentidega, millel on olemas majanduslik seos finantstehingute maksu kehtestanud riigiga.

Tehingud aktsiate ja võlakirjadega maksustatakse 0,1%se maksuga, tehingud tuletisinstrumentidega 0,01%se maksuga.

Maksust on vabad eraisikute ja mitte finantssektori ettevõtete igapäevased pangandustehingud, ettevõtlus- ja kodulaenud, maksed, kindlustuslepingud, krediitkaarditehingud. Samuti keskpankade rahapoliitilised tehingud, euroala päästemehhanismide ESMi ja EFSFi tehingud ning esmasemissioonid.

“See on õiglane, juriidiliselt kindlal alusel ja tehniliselt hästi läbi mõeldud,” ütles Šemeta eile Brüsselis, põhjendades uut maksu vajadusega ohjeldada vastutustundetut kauplemist ning hoida Euroopa ühist finantsteenuste turgu killustumise eest.

Juba on mitu riiki eesotsas Prantsusmaaga omal käel ja eri moel finantstehingute maksu kas jõustanud või kaalumas. Viimaste seas Hispaania, Itaalia, Portugal. Komisjon pakub selle asemel välja ühtse struktuuri ja ühtsetel alustel maksu koos miinimummääradega, mida iga riik võib sellelt tasandilt edasi ise kujundada.

Maksust ei pääse ka pensionifondid, kuid maksu mõju määrab fondi strateegia. Mida konservatiivsemad investeeringud, seda väiksem mõju.

Maksust raske mööda hiilida. Uuendusena on komisjon oluliselt kitsendanud võimalusi maksu maksmisest kõrvale hiilida. Nimelt on komisjon lisaks asukohaprintsiibile sisse toonud ka nn emissioonikoha printsiibi, mis tähendab, et tehing maksustatakse ka juhul, kui kumbki tehingu osapool pole maksu kehtestanud riigi resident, kuid kaubeldakse sellises riigis emiteeritud finantsinstrumendiga. Niisiis tuleks maksu vältimiseks täielikult lõpetada finantsteenuste osutamine maksu kehtestanud riikidele, mille hulgas on kõik euro­ala suuremad riigid.

“Ettepanek on täiesti kooskõlas rahvusvaheliste maksuseaduste ja praktikaga,” tõrjus Šemeta USAst lahvatanud kriitikat, et Euroopa Liit üritab finantstehingute maksu muule maailmale vägisi peale suruda.

“Me tunnistame ja respekteerime Euroopa Liidu riikide õigust kehtestada oma territooriumil finantstehingute maks ning rakendada mõistlikkuse piires reegleid maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks, kuid see ei saa veel olla ettekääne selleks, et ühepoolselt kehtestada globaalne finantstehingute maks,” taunis USA finantsasutuste assotsiatsioon ELi maksuvolinikule läkitatud kirjas.

Rahulolematust väljendas ka USA rahandusministeerium, mis teatas, et ei toeta uut maksu, mis võib kahjustada maksu alla minevaid finantsinstrumente soetanud USA investorite huve.

Finantstehingute maksust riskib kujuneda uus tüliõun USA ja ELi vahel, mis alles sel nädalal teatasid valmisolekust vanad erimeelsused ületada ja käima lükata kõnelused maailma suurima vabakaubandustsooni loomiseks.

 

 Tasub teada

Esimese katse kehtestada finantstehingute maks regionaalsel tasandil

Maks jõustuks komisjoni ettepaneku järgi 01.01.2014.11 riiki on maksu vastu huvi ilmutanud, nende arvele langeb 2/3 ELi ja 90% euroala SKPst. Huvitatud riigid on lisaks Eestile Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Belgia, Austria, Kreeka, Sloveenia, Slovakkia.

 

Kommentaar

Sisulised läbirääkimised algavad alles nüüd

Martin Põder, ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Põhjalikuma arvamuse nii eile avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekule kui ka erinevatele vastukajadele anname pärast nende läbitöötamist, eriti oluline on mõju analüüs.Liitudes finantstehingute maksustamise tõhustatud koostööga, toetas Eesti soovi töötada selles valdkonnas välja ühised põhimõtted – kavandatud ühtne lähenemine on kasulik ka finantssektorile.Mitu riiki rakendab juba praegu finantstehingute maksu (nt Ühendkuningriik) ja mitmel riigil on mõnevõrra teistsugusel kujul kehtestatud panganduslõiv (nt Rootsi, Soome, Läti).