Euroopa ei saa pealtvaatajaks jääda

“USA ekspertide hinnangul on Leedu kildagaasi varud, mida oleks võimalik kätte saada, kuni sada miljardit kuupmeetrit,” rääkis Äripäevale nädalapäevad tagasi Leedu energeetikaministeeriumi nõunik ja endine aseminister Žygimantas Vaiciunas. “Meie enda hinnangud on 60–90 miljardit, mis võib katta kuni 40 aastaks riigi maagaasi vajaduse.”

Leedus käib luure. Jaanuaris Leedu kildagaasivarude uurimiseks litsentsi omandanud USA energiahiid Chevron tutvustas läinud nädalal Leedu valitsusele oma plaane ning sai neile energia-

ministrilt ka värske toetuse. Seda hoolimata Leedu parlamendi keskkonnakomisjoni veebruari algul tehtud üleskutsest kildagaasi varude uurimine vastuolulise tootmistehnoloogia tõttu külmutada.

“Valitsus on otsustanud uurida kildagaasi varusid ning on tulevikus, pärast vajalikke ettevalmistusi, valmis kaaluma ka tootmist,” ütles Leedu energeetikaminister Jaroslav Neverovic. “Meil tuleb toetada uusi innovaatilisi võimalusi energia hinna alandamiseks.”

Chevroni investeeringud loovad ministri sõnul uusi töökohti ning tagavad Leedule juurdepääsu uudsele tehnoloogiale ja oskusteabele. Sama meelt on Leedu president, kes samuti veebruari algul Chevroni esindajaga kohtus. Firma omalt poolt lubab keskkonnanormidest kinni pidada. “Ega valutuid lahendusi energeetikas ei olegi,” ütles Vaiciunas. “Aga kohe ei pea hakkama tonte seinale maalima.”

Poola meelitab leebemate reeglitega. Uue hingamise on kildagaasi tootmisvõimaluste uurimine saanud ka Poolas, mille potentsiaali on Kesk- ja Ida-Euroopas hinnatud suurimaks. Poola keskkonnaministeerium andis teada, et plaanib lihtsustada keskkonnanõudeid, mis on viivitanud kildagaasi varude uurimist ja suurendanud investorite kulusid.

USA energiahiid Exxon otsustas mullu Poolast üldse lahkuda, kuid näiteks Chevron jätkab. Riik on väljastanud enam kui 100 litsentsi varude uurimiseks, mis võivad rahuldada Poola gaasitarbe kuni 50 aastaks.

“Meie eesmärk on käivitada kildagaasi tootmine nii kiiresti kui võimalik ning see eeldab investorite jaoks soodsaid tingimusi,” ütles agentuurile Bloomberg Poola keskkonnaminister Marcin Korolec. “Uued reeglid on väga atraktiivsed, ilmselt soodsaimad, mida leida on.”

Nende järgi võib gaasivarude uurimiseks kuni 5000 m sügavusel puurimisi teha ilma kõigi keskkonnalubadeta. Küll aga on kõiki lubasid vaja siis, kui tootmiseks läheb.

Poola impordib kaks kolmandikku oma gaasist Venemaalt. Aastaks 2019 plaanitakse kodumaist tootmist kahekordistada, et tugevdada Poola positsiooni läbirääkimistel Gazpromiga ajaks, mil pikaajalised tarnelepingud 2022. aastal lõpevad.

Sama argumenti – tugevdada positsiooni kõnelustel Gazpromiga – rõhutab ka Leedu, mis impordib kogu gaasi Venemaalt ning maksab selle eest kõrgemat hinda kui näiteks Eesti või Läti.

Värskelt on suhtumist kildagaasi muutnud ka Rumeenia, tühistades moratooriumi kildagaasi tootmise tehnoloogiale. Rumeenia peaminister Victor Ponta ütles kohalikule uudisteagentuurile, et ei või odavama energia võimalust ignoreerida.

“Varude uurimisele ütleme jah. Kui on selgeks saanud, kas gaasi on või ei ole, siis teeme lõpliku otsuse tootmise kohta vastavuses Euroopa ja rahvusvaheliste keskkonnastandarditega,” tsiteeris varem kildagaasi vastast peaministrit Financial Times.

Suurt resonantsi tekitas ka jaanuaris Davosi majandusfoorumil allkirjastatud kokkulepe Ukraina ja Royal Dutch Shelli vahel Ukraina kildagaasi varude uurimiseks, mis võib perspektiivis Gazpromi haaret riigis oluliselt lõdvendada.

Euroopa muudab meelt. “Majanduslangus Euroopas sunnib mitut riiki ümber vaatama kildagaasi tehnoloogiale pandud moratooriumi. Eriti olukorras, kus kildagaasi sektor Põhja-Ameerikas uut tööstusrevolutsiooni kannustab,” kommenteeris Euroopas arenevat trendi konsultatsioonifirma IHS Energy konsultant Kash Burchett ajalehele Financial Times.

Esimeste Euroopa riikidena tegid selletaolise keelava sammu Prantsusmaa ja Bulgaaria. Nagu näitab Bulgaaria valitsuse äsjane tagasiastumine, on elektrienergia hind majandusraskustes Euroopas väga tõsine teema. Ja mitte üksi tavatarbijale.

“Taskukohane elektrienergia on asi, milleta ei saa, kui Saksamaa tahab olla oluline tööstuskeskus,” ütles läinud nädalal kantsler Angela Merkel, jättes Saksamaalgi ukse kildagaasile lahti.

Saksamaa kildagaasi varud on hinnatud 2,3 miljardile kuupmeetrile. See võimaldaks riigil maagaasi toodangut sada korda suurendada. USAga võrreldes on gaasi hind Saksamaal praegu neli korda kõrgem ja kallis elekter terav teema sügisestel valimistel.

 

Kommentaar

Eestis on gaasiluuret kaalutud

Tarmo All, keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhatajaKa Eestis on arutatud mittekonventsionaalse maagaasi tootmise võimaluste uurimist, see puudutaks aga eelkõige võimalusi biogeense maagaasi tootmiseks, mis ei vaja kivimite hüdraulilist purustamist. Rootsis on selletaolisi uuringuid alustatud ning Rootsi ettevõtjad on ilmutatud huvi sarnasteks uuringuteks Eestis.Keskkonnaministeerium on uuringute tegemist kaalunud, kuid paraku tõdenud, et sellise maagaasi esinemisel ei ole Eestis oodatav majandusefekt kildagaasi omaga võrreldav.Eeldatava maagaasi kasutamise sihtgrupp sellise maavara esinemise puhul saaks olla gaasi ammutamise koha vahetus läheduses asuv väiketarbija.Kindlasti ei ole tegemist ekspordi või energiajulgeoleku tagamise seisukohalt huvipakkuva võimaliku ressursiga.Kildagaasi kutsutakse nn mittekonventsionaalseks maavaraks.Kuni praeguse ajani ei arvestatud maailma mastaabis kiltkivi kui gaasi allikaga. Alates horisontaalpuuraukudes hüdraulilise purustamise edukast tööstuslikust kasutamisest viimase kolme aasta jooksul loetakse kildagaasi ja selle lähtekivimit (kiltkivi) tavapäratuks maavaraks.Kui meetod levib üle maailma, siis muutub ka kildagaas tõenäoliselt tavaliseks, harjumuspäraseks maavaraks.