Van Rompuy kiitis Eesti tarmukust

Muu hulgas oleks eestlased tema meelest hea eeskuju Itaalia valijatele, kes äsja hääletasid valdavalt euro püsimajäämiseks vajalike reformide vastu.

“Kokkuvõttes veename inimesi vaid siis, kui saame neile näidata, et valitud tee on õige ka nende jaoks,” vastas Van Rompuy Äripäeva küsimusele, kuidas tavainimesed uuesti Eroopa ja euro poole võita.

“Nii oli see ka Eestis. Te saate juba öelda – me läksime eurole üle ja see andis tulemuse, ka majanduskasv taastus osalt tänu sellele. Niisugusel juhul on inimesi kergem ideega lepitada kui olukorras, kus on näha vaid negatiivsed mõjud,” ütles Van Rompuy.

Kokkulepped tuleb ellu viia. Reaalmajandus ei toibu kriisi järel kunagi kiiresti, samuti ei parane isiklik heaolu üleöö. Oluline on võetud kursil jätkata ning mitte iga häda pärast Brüsselit siunata.

Van Rompuy tunnustas Eestis enne euroga liitumist võetud n-ö pikka vaadet ühisrahale, mis vaatas turbulentsist kaugemale ja uskus, et probleemidest saadakse üle. Ühtlasi on see võimaldanud Eestil kaasa rääkida euroala uute reeglite kujundamisel. Kõik see ei ole teistes riikides märkama jäänud – jätkuvalt on riike, mis soovivad euroga liituda.

Van Rompuy möönis, et finantsturud on stabiilsemaks muutunud ja olukord on parem kui läinud suvel, kuid euroala on ikka alles “keset tormi”. Nii manitses ta eile riigikogus peetud kõnes käsi mitte rüppe laskma.

“Järgmine siht on kõik, mis kokku lepitud, ka ellu viia,” ütles ta.

Eesti pilk resoluutselt tulevikus. Van Rompuy märkis, et Euroopat tabanud kriisi ajal on Eestist tihti inspiratsiooni otsitud.

Kõige rohkem annab Eesti eeskuju sellega, et raskustest ja riskidest pole lastud ennast heidutada. Digitaalses majanduses on pigem kiirustatud kasutama uusi avanenud võimalusi. “Eesti on oma näo resoluutselt tuleviku poole pööranud riik,” ütles Van Rompuy.

Euroala remondi demokraatliku legitiimsuse kohta ütles Van Rompuy, et seni on otsused puudutanud poliitikate koordineerimist ning võimaluste paremat kasutamist. Ta rõhutas, et kõik otsused on teinud parlamendile aru andvad valitsused. Kui edaspidi tuleb teemaks suveräänsuse delegeerimine, siis tuleb igal puhul eraldi otsustada, kuidas ja mis tasandil parlamenti kaasata.