Segapaaride Eestisse jäämine tagab võimeka rahvastiku

Segapaaride näol Eesti ühiskonnaga liidetavate uute inimeste integreerituse tase on võrreldes tavapärase võõrtööjõuga kõrge. Võõrtööjõu puhul on keerukaim küsimus uuel kodumaal kohanemine ning Lääne-Euroopa riikide kogemused ei ole just julgustavad. Eestlaste ja välismaalaste segapaaride puhul on mitte-eestlasest osapool aga Eesti ühiskonna ja kultuuriga juba tuttav – ta on Eestiga seotud partneri perekonna ning sõprade kaudu. Vähetähtis pole ka tõik, et valdav hulk segapaaridest on lapsevanemad või pere juurdekasvu planeerimas. Siin peitub positiivne mõju loomulikule iibele.

Kuidas eestlaste ja välismaalaste segapaare Eestisse tuua või siin elavaid paare Eestis hoida? Ühte ja ainsat lahendust siin pole. Ometi võib välja tuua aspektid, mida segapaarid ühist kodumaad valides enim kaaluvad.

Tähtsaim on töö. Loomulikult on töö puhul olulised nii palk kui ka eneseteostus, kuid sageli saab takistuseks, et kaalumise all olevas riigis pole mõlemal partneril võimalik tööd leida. Tihti on määrav keeleoskus. Vajaliku keeletaseme saavutamine võib võtta aega, kuid tööle tuleb asuda kohe. Kindlasti on paljudes Eesti ettevõtetes juba olemas valmisolek värvata mõnd levinumat võõrkeelt või alles eesti keelt õppima asunud inimest. Siiski tuleks teadvustada, et ettevõtted peavad üha enam olema valmis värbama inimesi väljastpoolt kodukamarat.

Kultuur ja elukeskkond. Hinnatud on turvaline ning mugav elukeskkond. Siin on Eestil eeliseid, sest üldiselt hinnatakse meie elu-olu lihtsaks ning vähebürokraatlikuks. Pildi teeb halvemaks asjaolu, et segapaaridele on olulised lastekasvatamise tingimused ning igapäevane transport. Kui lasteaiakohta tuleb kohtus nõudmas käia ning transpordikorraldus on läbimõtlemata, siis on arenguruum selgelt olemas.

Väärtustatakse aktiivset ja mitmekesist kultuuriruumi. Eestil ja Tallinnal on raske konkureerida suurlinnade kultuurieluga. Samas ei ole meil midagi häbeneda – olemas on aina suurenev mitmekesisus kõrgkultuurist elujõuliste subkultuurideni. Näiteks teatri puhul tuleks tulevikus aga kaaluda venekeelse teatri kõrval ka ingliskeelse riigiteatri või trupi loomist. Ingliskeelsed subtiitrid või sünkroontõlge võiks eestikeelses teatris olla juba praegu iseenesestmõistetavad.

Oluline on kiire ja mugav ühendus välisriikidega. Inimesed, kellel on sugulussidemed peale Eesti ka väljaspool, vajavad kindlust, et neil on võimalik kiirelt ja mugavalt reisida. Kahjuks ei paku lennuühenduste ümber toimuv seda kindlust sugugi. Ka Rail Balticu saatus pole selge.

Eelnevas peitub ka vastus – see, mis on hea meile, on hea ka teistele. Mida rohkem saame mõne oma miinuse plussiks muuta, seda enam võime kindlad olla, et suudame Eesti eduks kaasata haritud, avatud ning värske vaatega inimesi.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.