- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,3%5 985,98
- DOW 300,25%42 311,03
- Nasdaq 0,2%19 487,12
- FTSE 100−0,1%8 765,77
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,93
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,3%5 985,98
- DOW 300,25%42 311,03
- Nasdaq 0,2%19 487,12
- FTSE 100−0,1%8 765,77
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnainspektsioon: pakendiäri probleem on läbipaistmatus
Keskkonnainspektsiooni asejuhi Olav Avarsalu sõnul on taakasutusorganisatsioonide probleemiks seni olnud nende läbipaistmatus. Süsteemi peaks parandama uus pakendiseadus.
„Seal oli järelevalves olulisi puuduseid ja seda oleme me koostöös maksuametiga suutnud oluliselt parandada,” ütles keskkonnainspektsiooni direktori asetäitja Avarsalu. Tema sõnul on olukord paranenud just viimasel kahel aastal.
Riigikontroll auditeeris pakendite taaskasutuse korraldust 2010. aastal. Audiitorite hinnangul võis 2009. aastal pakendite taaskasutuse süsteemi kontrollimatuse tõttu jääda riigil laekumata ligi miljard krooni ehk tänases vääringus 64 miljonit eurot tulu. „Aktsiisi laekumised on teist aastat ületanud prognoose,” kinnitas Avarsalu täna ja lisas, et summad on olnud isegi kaks korda suuremad, kui eelarves planeeritud.
Läbipaistvus murekohaks
Pakendiseaduse järgi peavad taaskasutusorganisatsioonid tagama, et finantssuhted organisatsiooni liikmete, osanike või aktsionäride vahel toimiksid läbipaistvalt.
See peab andma kindluse, et organisatsioonid, kellele on keskkonnaministri poolt antud õigus pakendiäriga tegeleda, ei vii sealt erinevate puukfirmade kaudu põhjendamatult raha välja. Seda peaks kontrollima keskkonnainspektsioon ja koostöös maksuametiga seda ka tehakse. Seni pole aga suudetud süsteemi toimimist täielikult kontrollida. Veebruaris kirjutas Äripäeva üllatavast kokkusattumusest, et 2009. aastal maksis MTÜ Eesti Pakendiringlus firmale Autovaal 250 000 krooni. Samal kuupäeval kandis Autovaal sama suure summa praeguse keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse isaga seotud ja nüüdseks pankrotistunud Autorollo arvele. Kummalisest juhusest saab täpsemalt lugeda 8. veebruraril ilmunud Äripäevast.
Keskkonnaispektsiooni juhid tunnistasid täna, et praeguse seaduse kohaselt jäävad nende käed taaskasutusorganisatsioonide läbipaistvuse kontrollimisel lühikeseks. „Läbipaistvuse või avatuse nõude rikkumise puhul tõepoolest praegu väärteo korras sanktsiooni ette nähtud ei ole. Kontrollida saab, saab tähelepanu juhtida, aga see on pehme meetod,” selgitas Avarsalu. Tema sõnul ei ole praegu seaduses võimalust taaskasutusorganisatsiooni akrediteeringut peatada, aga uues seaduseelnõus see on.
Uus seadus lõppjärgus
Uue seaduse koostamine võeti keskkonnaministeeriumis päevakorda juba 2010. aastal, kuid seni pole seda vastu võetud. Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi tõi veebruraris Vikerraadio päevakommentaaris välja, et seadus jäi keskkonnaministeeriumisse toppama just siis, kui Pentus-Rosimannus ministriks sai. Pentus-Rosimannus avaldas ERRi uudisteportaalis vastulause, kus teatas, et pakendiseaduse muudatus ei ole mitte takerdunud, vaid on koostamise lõppjärgus.
Täna ütles keskkonnaminister, et ka talle meeldiks, kui seadusloome protsess oleks kiirem. „Kui te küsite, kui kaugel see (uus pakendiseadus - toim) on, siis pakendikomisjon arutas seda umbes kuu aega tagasi. Minu teada pakendikomisjon küsis rahandusministeeriumist veel ühe muudatusettepaneku kohta arvamust,” selgitas ta. Pentus-Rosimannus lisas, et loodab uue seaduse võimalikult kiiresti valitsusse viia: loodetavasti veel käesoleva aasta esimeses pooles.
Enimloetud
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele