- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,06
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM: tootjahindade kasvu veavad toiduained ja joogid
Toiduainetööstuses oli kiireima hinnatõusuga allharu kalatööstus, kus toodang kallines aastaga 15,5%. Siin võis olla üheks põhjuseks pikale veninud talv ja rasked jääolud, mis piirasid ligipääsu toorainele. Teistes sektorites jäi aastane hinnakasv alla viie protsendi ning enamikul juhtudel oli kasvukiirus aeglustuva trendiga.
Ekspordi- ja impordihindades jätkusid märtsis sarnased muutused. Aastane hinnalangus ulatus keskmiselt vastavalt 0,6 ja 1%ni, mida mõjutas nii toormehindade kahanemine kui ka nõrk välisnõudlus. Samas eelmise kuuga võrreldes ekspordihinnad tõusid 0,2% ja impordihinnad 0,6%, teatas ministeerium.
Ekspordihinnaindeksi kujunemist mõjutavad enam naftasaadused ja elektroonikatooted, mille väljaveohinnad langesid märtsis aastases võrdluses vastavalt 14% ja 2%. Ka kuuga nende müügihinnad välisturgudel kahanesid, ent oluliselt vähem.
Kuist ekspordihindade tõusu toetasid rohkem toiduaine- ja puidutööstus, kus hinnad kasvasid võrdselt 2%. Kiireim ekspordihindade kasv oli nii aastases kui ka kuises võrdluses energeetikas (8% ja 12%), kuid nende osakaal koguindeksis ei ole suur.
Kui ekspordihinnad olid aastatagusega võrreldes juba kuus kuud languses, siis impordihinnad näitasid majandusministeeriumi teatel kahanemistrendi alles teist kuud järjest.
Ka impordihinnaindeksis on suuremad osakaalud naftasaadustel ja elektroonikatoodetel, mille sisseveohinnad kahanesid aastaga vastavalt 11% ja 2%. Eelmise aasta märtsist olid enam kui kümnendiku võrra kõrgemad põllumajandussaaduste impordihinnad, samas ka nende mõju koguindeksi muutusele on väike.
Märtsiga võrreldes on töötleva tööstuse tootjahinnad kasvanud statistikaameti andmeil 0,1% ning eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 1,6%. Sarnane trend iseloomustab tootjahindade muutust ka teistes Euroopa riikides. Nõrgapoolne nõudlus on vähendanud mitmete toorainete hindu, mistõttu on vähenenud ka surve tootjahindade tõusuks.
Märtsis konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtjate hinnatõusu ootused mõnevõrra vähenesid. Hinnakasvu ootavate ettevõtjate osatähtsus langes alla viiendiku ning enam kui kolmveerand küsitletutest arvas, et toodangu müügihinnad jäävad järgnevatel kuudel samaks. Suuremad ootused hinnatõusu suhtes olid paberitööstuses ja mööblitööstuses.
Seni kiire hinnakasvuga silma paistnud jookide tootmises on tuleviku ootused tulnud oluliselt allapoole ning järgnevatel kuudel prognoosib hindade kasvu veidi üle kümnendiku tootjatest, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele