MKM: tootjahindade kasvu veavad toiduained ja joogid

Kuist ekspordihindade tõusu toetasid rohkem toiduaine- ja puidutööstus, kus hinnad kasvasid võrdselt 2%. Kiireim ekspordihindade kasv oli nii aastases kui ka kuises võrdluses energeetikas (8% ja 12%), kuid nende osakaal koguindeksis ei ole suur.

Kui ekspordihinnad olid aastatagusega võrreldes juba kuus kuud languses, siis impordihinnad näitasid majandusministeeriumi teatel kahanemistrendi alles teist kuud järjest.

Ka impordihinnaindeksis on suuremad osakaalud naftasaadustel ja elektroonikatoodetel, mille sisseveohinnad kahanesid aastaga vastavalt 11% ja 2%. Eelmise aasta märtsist olid enam kui kümnendiku võrra kõrgemad põllumajandussaaduste impordihinnad, samas ka nende mõju koguindeksi muutusele on väike.

Märtsiga võrreldes on töötleva tööstuse tootjahinnad kasvanud statistikaameti andmeil 0,1% ning eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 1,6%. Sarnane trend iseloomustab tootjahindade muutust ka teistes Euroopa riikides. Nõrgapoolne nõudlus on vähendanud mitmete toorainete hindu, mistõttu on vähenenud ka surve tootjahindade tõusuks.

Märtsis konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtjate hinnatõusu ootused mõnevõrra vähenesid. Hinnakasvu ootavate ettevõtjate osatähtsus langes alla viiendiku ning enam kui kolmveerand küsitletutest arvas, et toodangu müügihinnad jäävad järgnevatel kuudel samaks. Suuremad ootused hinnatõusu suhtes olid paberitööstuses ja mööblitööstuses.

Seni kiire hinnakasvuga silma paistnud jookide tootmises on tuleviku ootused tulnud oluliselt allapoole ning järgnevatel kuudel prognoosib hindade kasvu veidi üle kümnendiku tootjatest, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.