Kristi Malmberg • 23. aprill 2013
Jaga lugu:

Maksuamet arestis ehitusfirmade juhtide kinnistuid

Maksuamet väljastas tänavu esimeses kvartalis kolm vastutusotsust ehitusettevõtete juhtidele, kes jätsid oma firmad maha koos maksuvõlgadega.

Maksuameti revidendid kontrollisid selle aasta esimese kolme kuuga ehitusettevõtteid 566 korral, kontrollide tulemusel korrigeeriti maksukohustusi ligi 2 miljoni euro võrra. Muuhulgas tuvastati, et ehitusvaldkonna musta tööjõu osakaal on 27 protsenti.

Ehitusettevõtete juhtidele, kes oma äriühingud maksuvõlgadega maha on jätnud, väljastas maksuamet kolm vastutusotsust. Nende menetluste raames on arestitud üle 90 000 eurose maksuvõla katteks juhatuse liikmetele kuuluvad neli kinnistut. 

Üks vastutusotsuse juhtum sai alguse kolmest maksumenetlusest, kus selgus, et ettevõte kajastas oma maksuarvestuses fiktiivseid arveid, oli jätnud deklareerimata töötajaid ja maksis neile ümbrikupalka. Ettevõttel kuulus tasumisele kokku 100 000 eurot. Kuna ettevõte võlga ei tasunud, siis alustati vastutusmenetlus juhatuse liikmete suhtes ning arestiti nende isiklik vara. Kui maksuhaldur tuvastab, et juhatuse liikmed ei täitnud oma kohustusi, siis vastutavad nad äriühingu maksuvõla eest oma isikliku varaga.

Seoses ümbrikupalga maksmisega, maksuhalduri tegevuse takistamisega või käibemaksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega on praegu menetluses kaheksa väärtegu. Sellise tegevuse eest võib juriidilist isikut karistada trahviga kuni 13 000 eurot ja füüsilist isikut trahviga kuni 1200 eurot.

Näiteks kontrolliti märtsi lõpus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehitusobjekti, millega on seotud 34 erinevat ettevõtet. Vaatlusel tuvastati 20 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Üks töötaja, kellelt seletusi võeti, ütles enda kohta vale nime ja isikukoodi, kuid õige nimi tehti kindlaks ja valeütluse andmise eest alustati tema suhtes väärteomenetlus.

Ühele ehitusega tegelevale äriühingule määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu, kuna ettevõte kajastas oma kulutustes 43 000 euro ulatuses suure ehitusmaterjalide müügiga tegeleva kaupluse müügitšekke. Kontrollimisel selgus, et ehitusmaterjalide kauplus ei ole mainitud kviitungeid väljastanud, tšekid olid võltsitud ja tegelikkuses kaupu ei ostetud.

Teisele, Tallinnas tegutsenud ehitusettevõttele määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu ligi 69 000 eurot, kuna äriühing oli aastatel 2009-2010 osutanud ehitusteenust juhatuse liikmega seotud ettevõttele, kuid jätnud deklareerimata teenuse osutamisest tekkinud käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu.

Üle Eesti kontrolliti märtsi kahe viimase nädala jooksul ka viie koolimaja ehitusobjekti, kust leiti 17 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Uutest töötajatest 10 leiti Viljandi Riigigümnaasiumi ehitusobjektilt, millega on seotud 17 ehitusettevõtet. Viljandi Riigigümnaasiumi kümnest uuest töötajast kolm olid arvel ka töötukassas ja ühel puudus elukoha- ja tööluba, mille kontrollimiseks edastasime andmed politsei- ja piirivalveametile ning töötukassale.

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul ei ole ehitussektoris probleemiks ainult ümbrikupalga maksmine, vaid ka käibemaksupettused.

„Ümbrikupalga maksmiseks on valemänguritel vaja vahendeid ning seda tekitatakse käibemaksupettust läbi viies. On oluline märkida, et sellised pettused võivad lõppeda ka isikliku vara kaotamisega ning rahuliku meele tagaks ikkagi reeglite aus järgimine,“ ütles Lemendik.

Lemendik lisas, et ehitusettevõtete kontrollide käigus on aastatel 2012-2013 selgitusi võetud 3867 inimeselt. „Nendest oli esimest päeva tööl 1044, kes ei kajastunud kontrollile eelnenud kolmel kuul ühelgi tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. See näitab, et ehitusvaldkonna musta tööjõu osakaal on 27%.“

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum