Alates eelmisest nädalast kehtib väikelaeva juhiloa saamisel uus kord, mis seab täpsemad nõuded loa taotleja väljaõppele. Üks olulisemaid muudatusi puudutab raadiosidekoolitust. Koolitajate hinnangul võivad muudatused tähendada koolituse kallinemist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merendustalituse peaspetsialisti Gerli Koppeli sõnul ei olnud väljaõppe maht varem tundidega reguleeritud, kuid nüüd peab teoreetiline väljaõpe kestma vähemalt 60 akadeemilist tundi. Praktilise, vee peal toimuva õppe kohta lisandus nõue, et see peab kestma vähemalt 10 akadeemilist tundi.
Kui enne nõuti eraldi teooria- ja praktikaeksami sooritamist, siis nüüd on üks väikelaevajuhi eksam, mis koosneb teooriaeksamist ja kaarditööst. Praktikaeksamit asendab nüüd koolitaja korraldatav praktikaarvestus (loe muudatustest täpsemalt kõrvalt – toim).
Väikelaevade juhid peavad muudatusi positiivseks. Eesti Jahtklubide Liidu tehnilise komisjoni esimehe Arvet Tetsmanni sõnul peaks uus määrus parandama väikelaevajuhtide väljaõpet. “Põhimõtteliselt suuri muudatusi pole, kuid reguleeritud on punktid, mis enne olid reguleerimata,” tõi ta välja. Nimelt on selged piirid saanud nii teooria- ja praktikatundide kui ka eksami korraldus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paadiluba.ee koolitaja Erki Tulgi sõnul muudab uus määrus nurgataguste koolitajate elu kindlasti keerulisemaks, kuna akadeemiliste ja praktiliste tundide arv on täpselt määratud. Tulgi hinnangul suurematele koolidele see probleeme aga ei tekita, kuna seadusemuutust on oodatud juba kaks aastat ja enamik õppeasutusi on oma koolitused selle järgi juba paika pannud.
Tallinn Bay Boatingu asutaja ja instruktor Rene Kalmaru peab uut nõuet, et praktika peab toimuma vee peal, mõistlikuks. “See on reaalne kogemus, inimesed saavad olulisi teadmisi merel käitumisest. Näiteks pole maikuus T-särgiga merele asja, külm ja märg on,” selgitas ta.
Samas märkis Kalmaru, et paljud väikelaevakoolitajad peavad ilmselt siiski praktika mahtu suurendama, kuna paljudel pole see päris kümmet tundi täis ja see tähendab, et koolitus läheb kallimaks kas või juba seetõttu, et tuleb rohkem kütust osta.
Raadiosidekoolitus lihtsustub. Kui varem said raadiosidekoolitust korraldada vaid kaks õppeasutust, mis peamiselt õpetavad välja professionaalseid meremehi, siis nüüd saavad lihtsustatud õpet pakkuda ka väikelaevajuhtide koolitajad. “Programm on lihtsam. See oli väga vajalik muudatus, kuna juhtumeid, kui raadioside on hädavajalik, eriti välisvetel, on järjest rohkem,” lisas Tetsmann.
Seaduse järgi tohib merel tavaolukorras raadiot kasutada isik, kellel on piirangutega radisti (ROC ehk Restricted Operator’s Certificate), radisti (GOC ehk General Operator’s Certificate) või väikelaeva radisti (SRC ehk Short Range Certificate) tunnistus.
Eestis pakuti väikelaevnikele seni ainult ROC-tunnistust. Aktsepteeriti ka SRC-tunnistust, kuid koolituse korraldus oli reguleerimata. “Loodan, et hakkame peagi pakkuma SRC-koolitust,” ütles Tulk. “See koolitus väikelaevnikul mööda külgi maha ei jookse, sest muidu oled nagu tumm merel. Ka pole paljud väikelaevnikud Eestis raadiot hankinud, kuna selle kasutamiseks neil luba puudub,” tõdes Tulk.
“See on väga hea klausel. Merel on raadioside ääretult oluline,” märkis ka Kalmaru. “EMT küll reklaamib, et levivad kõikjal Eesti territoriaalvetes, kuid siiski ei ulatu nende levi väga kaugele. Raadio puudumisel jäävadki väga primitiivsed signaalid,” rõhutas Kalmaru radistioskuste olulisust. Tema hinnangul võiks paljud väikelaevnikud selle kursuse läbida.
Tulk tõi välja, et tänu raadiosideõppe muudatustele muutub Eesti laevnikule lihtsamaks paadi rentimine näiteks Vahemeres. “Paljdes riikides on nõue, et lisaks väikelaevniku paberitele peab olema ka raadiosidepidaja tunnistus. See on kindlasti üks lisaboonus,” leidis Tulk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täiendkoolitus kohustuslikuks? Tulgi sõnul võiks ka väikelaevnikele kehtida meremeeste eeskujul mingi aja jooksul täiendkoolituse kohustus. “Kord 10 aasta jooksul on kasulik teada saada, mis merenduses on muutunud, ja oma teadmisi värskendada. Süsteemid ju arenevad, reeglid muutuvad,” leidis ta. Näiteks professionaalsed meremehed veedavad kaks ja pool kuud iga viie aasta järel koolitusel. Samas väikelaevatunnistus on eluaegne.
Kuid Tulk näeb siiski, et viimastel aastatel on Eesti väikelaevnike tase tõusnud. “Vanasti oli kauboisid rohkem. Ka need, kel tegelikult pole kohustust kursustele tulla, tulevad. Just enda turvalisuse pärast. Soome ja Rootsi, kus sellist väikelaevniku tunnistuse nõuet pole, kiidavad meid ja lisavad, et ehk peaks seal sama süsteemi kehtestama. Oleks suvel ehk päästetööd vähem,” lisas Tulk.
Juba koolitust alustanud väikeleavnikud saavad selle rahulikult vana korra järgi lõpetada. 7. juunil kursust alustanutele kehtib uus määrus.
Pane tähele
Mis muutub väikelaeva juhiloa taotlemisel?
Eelnõuga täiendatakse väikelaevajuhtide väljaõppe, eksami sisu ning toimumise korda.Väljaõppe maht ei olnud enne täpselt tundidega reguleeritud, kuigi praktikas kujunes välja, et alla 60 akadeemilise tunni ei saanud väljaõppeks kulutada, sest siis ei oleks suudetud määrusega nõutut põhjalikult katta. Nüüd peab teoreetiline väljaõpe kestma vähemalt 60 akadeemilist tundi.Enne nõuti teooria- ja praktikaeksami sooritamist, kusjuures praktikaeksami võis sooritada kas väikelaeval või simulaatoril (valmendil). Nüüd on lihtsalt väikelaevajuhi eksam, mis koosneb teooriaeksamist ja kaarditööst. Praktikaeksamit asendab nüüd praktikaarvestus, mille eest vastutab kursuste korraldaja. Praktikaarvestus sisaldab praktilise väljaõppe korraldamiseks kasutatud väikelaeva registreerimisnumbrit, instruktori nime, praktilise väljaõppe toimumise aega ja kohta ning praktilise väljaõppe läbinud isikute nimesid.Praktiline väljaõpe vee peal peab uue korra järgi kestma vähemalt 10 akadeemilist tundi.Praktilise väljaõppe vahendile seati minimaalsed nõutavad parameetrid. Nende puudumine on põhjustanud arusaamatusi nii väljaõpet korraldavate isikute, kursustel osalejate kui ka järelevalvet tegevate isikute seas. Tuleb arvestada, et kursuste ja eksami edukal läbimisel saadav tunnistus annab õiguse juhtida erineva konstruktsiooni ja kogupikkusega väikelaevu ning seega on mõistlik võtta aluseks enamlevinud väikelaeva suurus ja konstruktsioonikategooria, et vältida väljaõpet näiteks 4meetrise aerupaadiga.Eksamikorraldus väga märkimisväärselt ei muutunud. Lisaks eelmises punktis nimetatud muudatusele peab teooriaeksam koosnema vähemalt 30 küsimusest ja eksam loetakse sooritatuks, kui 85% on vastatud õigesti ja kaarditöö on arvestatud. Endiselt võib õppida iseseisvalt ja sooritada eksam eksternina eksamikomisjoni juures.Oluline täiendus määruses puudutab väikelaeva raadiosidepidaja tunnistusega seonduvat. Meresõiduohutuse seaduse järgi võib meresidevahendit (VHF-, MF-, HF-raadiojaama) kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosidepidaja (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosidepidaja (General Operator’s Certificate) või väikelaeva raadiosidepidaja (Short Range Certificate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistust, võib meresidevahendit kasutada vaid hädaolukorras. Määrust täiendati seetõttu peatükiga, mis reguleerib väikelaeva raadiosidepidaja väljaõppe korraldamist, nõudeid väikelaeva raadiosidepidaja teadmistele ja oskustele ning vastava tunnistuse väljastamist.Eesti väikelaevnikele on seni olnud kättesaadav ainult ROC (Restricted Operator’s Certificate) tunnistus, mille väljaõpet võivad teha ainult sertifitseeritud mereõppeasutused. Tulevikus võivad väikelaeva raadiosidepidaja väljaõpet pakkuda ka need koolitajad, keda veeteede amet on tunnustanud nii väikelaevajuhtide kui ka väikelaeva raadiosidepidaja väljaõppe valdkonnas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Allikas: Majandusministeeriumi merendustalituse peaspetsialist Gerli Koppel
Üks küsimus
Miks määrust muudeti?
Gerli Koppel, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merendustalituse peaspetsialistValdav osa määruse muudatustest on tegelikkuses juba väljakujunenud praktika, mis on seni olnud reguleerimata. Soov on ikka tagada kvaliteetsem ja ühtlasem väljaõpe ning järelevalve ning anda ühtsem ja selgem seadusandlik alus. Määrus oli kehtinud juba 2005. aastast, aga elu on pidevas muutumises ja ajaga tuleb kaasas käia. Ja muidugi oli põhjuseks vajadus reguleerida raadiosidekoolitusega seonduvat.Määruse ettevalmistamisel olid meile abiks näiteks Eesti Jahtklubide Liit, Eesti Mereakadeemia, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) jt.