Võlgades Lindaliin kaasas investoreid

Juuni seisuga kuulub Tallinna ja Helsingi vahel kahe kiirlaevaga reisijaid vedava Lindaliini aktsiatest 60% Urmas Sardise ja Janek Veeberi vastloodud ettevõttele Ferry Service. Lindaliini aktsiapakist varasema 55% asemel kuulub nüüd Enn Rohulale 22% aktsiatest. Ülejäänud osa moodustavad väikeaktsionärid.

Ettevõte kaasas investorid. Lindaliini asutaja ja kauaaegne aktsionär Enn Rohula ei soovinud tehingu tagamaadest ja põhjustest pikemalt rääkida. Rohula ütles, et tema pole Lindaliini ASi maha müünud. “Me kaasasime lihtsalt investoreid,” ütles ta. Endiselt on tema sõnul osanikud ka Rein Ojasaar ja Andres Gross. Ka ettevõtte värskes, 2012. aasta majandusaasta aruandes on kirjas, et käsil on läbirääkimised Swedbankiga laenude restruktureerimiseks. “Tööjärgus on investori kaasamine, kelle kaasabil refinantseerida laenud, et parandada Lindaliini ASi rahavoogu ja maksevõimet,” on ette­võte teatanud. Ka audiitor soovitas, et tuleks leida täiendavaid finantsallikaid.

Maksuvõlg on ajatatud. Rohula rääkis, et Lindaliini ASi maksuvõlg, mis praeguse seisuga ulatub ligi 1,5 miljoni euroni, on ajatatud. Küsimusele, kas on lootust, et ettevõte suudab võla tasuda, vastas Rohula, et vastavalt ajatamisgraafikule nad võlga tasuvad ning vastasel juhul poleks graafikut ju tehtud.

Rohula on varem Äripäevale rääkinud, et kiirlaevad kasutavad puhtamat ehk väiksema väävlisisaldusega kütust, mis on teistele kohustuslik alates 2015. aasta jaanuarist, ja sellise kütuse hind on kolme aastaga tõusnud kolm korda. Just see ongi tekitanud raskusi.

Värskeima majandusaasta aruande (Lindaliini majandusaasta on 01.09–31.08) järgi kasvas kulu kütusele võrreldes eelmise majandusaastaga ­1 miljoni euro võrra, mistõttu ettevõte kehtestas laevapiletite hinnale kütuselisa.

Ettevõtte värske aktsionär Janek Veeber ei soovinud telefoni teel kommentaari anda ja palus saata küsimused kirjalikult. Vastust neile aga enne lehe trükki minekut ei tulnud.

Piiripealne äri. Tallink Grupi juhatuse liige Andres Hunt ütles, et teiste tegemisi pole neil kombeks ajalehe veergudel lahata, kuid arvestades Lindaliini ärimudelit, siis pole neil kerge tegutseda. “Meie lõpetasime sellist tüüpi kiirlaevadega majandamise aastail 2007–2008. Ma ei tea firma finantsseisu ega ka seda, kas investorite kaasamine aitab neid. Arvestades ilmastikuolusid ja kütusehindasid, siis eks see ole piiripealne äri,” rääkis Hunt.

Vastates küsimusele, kas väikesed kiirlaevad suudavad üldse suurtega Soome lahel konkureerida, ütles Hunt, et ilusa ilmaga võib kiirlaev sõita tund 40 või 45 minutit, kuid kehvema ilma puhul kaob ka kiiruse edu. “Meie pakume võimalust kiiresti üle saada ka autoga reisijatel. Lindaliinil  on vaid jalakäijad ehk see on üks segment ja nišš. Sõltub, kuidas oma äri üleval hoida,” selgitas Hunt.

Kuidas Pant ja Hanschmidt Rohula suurest ärist kõrvale puksisid

Sügisel 1993 moodustasid Eesti Merelaevandus (ainuomanik Eesti riik) ja Tallinna–Helsingi vahel tiiburitega reisijaid vedanud Inreko (enamusaktsionär Enn Rohula) ühisfirma Eminre (osalused vastavalt 49,5% ja 50,5%), mis hakkas korraldama kõigi Tallinna ja Helsingi vahet sõitvate laevade liiklust.Selle aja kombe kohaselt käis kõik ilma konkursita. Eminrel ei läinud aga laevandusäri kõige paremini, üheks põhjuseks olid Enn Rohula probleemid. Ta vaidles soomlastega kaubamärgi Estonian New Line üle, riik süüdistas Rohulat raha kantimises, lisaks olid Rohulal suured pangavõlad, mille teenindamisega ta jänni jäi. Tagatipuks tegi Rohula veel ühe väärotsuse, avades Travemünde ja Tallinna vahel kaubaliini, mille kahjum sõi ära Tallinna–Helsingi reisiliinidelt teenitud kasumi.Et päästa, mis päästa annab,  otsustati Eminrest eraldada tulusam Tallinna–Helsingi laevaliin, mida hakkas majandama 1994. aastal loodud Hansatee, millest 45% kuulus Inreko Laevale, 45% riigifirmale Eesti Merelaevandus ja 10% omanikuks oli Eminre võlausaldaja Ühispank. Eminrele jäeti kahjumit toov Travemünde-suund, mis varsti ka suleti.Lisaks Georg Otsale hakkas Tallinna ja Soome vahet sõitma Vana Tallinn, mille kordategemiseks võttis Rohulale kuuluv Inreko Laeva AS miljoneid kroone laenu tollasest Guido Sammelselja juhitud Tallinna Pangast. Just Inrekole antud laen oli põhjus, miks hiljem puhkes meedias sõnasõda Tallinna Panga ja Ühispanga juhtide vahel.Paar aastat hiljem otsustasid võlausaldajad eesotsas Ühispangaga jätta Inreko Laeva mured Rohula kanda, Hansatee otsustati aga päästa. Päästeoperatsiooni tuli rahandusministeeriumi kantsleri toolilt juhtima Enn Pant, kes oli oma inimene nii Merelaevanduses kui ka Ühispangas, sest kuulus mõlema ettevõtte nõukogusse.Juba 1997. aasta suvel maandus Pant paariks kuuks Merelaevanduse juhatuse esimehe ametitoolile, et sisuliselt iseendaga sõlmida oma tõeline elutehing. Hansatee muudeti Hansatee Grupiks.Hansatee suuraktsionäriks sai Pandi juhitav AS Infortar, kes omandas 67% aktsiatest. Ühispanga kontrollitav AS Ühisinvesteeringud leppis 32%ga. Merelaevandusele jäi vaid 1% ning Rohula suruti üldse kõrvale.Infortari taga peitusid lisaks Pandile veel ka tema kaasvõitlejad rahandusministeeriumist. Näiteks Infortari omanikeringi kuulunud Kalev Järvelill jäi esialgu maksuameti etteotsa. Seetõttu tekkis toona ka Enn Rohula firmal konflikt maksuametiga ja Hansateega. Rohula süüdistas maksuametit enda firma kiusamises ja konkureeriva Hansatee huvides tegutsemises.

 

Janek Veeber (41)

Legendaarse Tartu soojaärimehe Tiit Veeberi poeg, kes päris oma isa soojatootmisärid ehk ASi Giga, mis omab 40% suurust osalust tartlasi soojaga varustavas Fortum Tartus. Tegemist on ühisfirmaga, kus partner on soomlaste Fortum. Peale soojatootmise tegeleb Giga ehitus- ja transporttöödega.“Olen isalt geenidega palju saanud. Aga et oleksin temasarnane – ei, ma olen tema hale vari! Olen nagu kuradi väike pioneer ja torman suure lipuga ringi,” on Janek Veeber öelnud intervjuus Eesti Ekspressile.Selles samas eelmise aasta novembris Eesti Ekspressi artiklis kirjutati, et äriga alustas Janek judotrennis. Ta tõi 14–15aastasena Dagestanist kilode viisi kalamarja ning müüs selle edasi rahvusvahelistel turniiridel Ungaris, Prantsusmaal, Soomes jm.Eelmisel aastal võttis Janek Veeber raskustes Rein Kilgilt üle Tartu Sadamaturu ja Sadamateatri. Sellega sai ta enda kontrolli alla suure osa Emajõe magusast kaldaosast.Janek Veeberile kuuluvad ka võlgade sissenõudmisega tegelev Anneteam OÜ, keraamiliste plaatide tootja Tartu Keraamika OÜ, liiva- ja kruusa kaevandamisettevõte AS Telver ja 50% külmutatud toiduainete müügiga tegelevast GTC Experimental OÜst. 2011. aasta Äripäeva dividendide topis oli Janek Veeber 200 000 euroga 223. kohal.

Urmas Sardis (43)

Sardis on kummalise taustaga ettevõtja. Ta on seotud mitme firmaga, mille tegelike omanike kohta Äriregistrist infot ei leia. Talle kuulub kolmandik Tartusse registreeritud Õigusbüroo Avasar OÜst (2011. a aruandes on kirjas, et ettevõtte tegevus ei olnud pidev). Veel on Sardis juhatuse liige alkohoolsete jookide ning tubakatoodete jae- ja hulgimüügiga tegelevas Andor Holding OÜs, millele kuulus Tallinna sadamas tegutsenud kauplus Alcoexpress. Ta kuulub ka kinnisvara haldusega tegeleva Medyplast ASi (millel on kustutamishoiatus) ja Rakvere Kroonikeskuse kaubanduskeskuse omanikfirma Kroonikeskus OÜ (viimane majandusaasta aruanne 2009. aastast) juhatusse. Ta on olnud 2010. aastani nõukogu liige alkoholikauplusi omanud ettevõttes Helter-R, mis lõpetas 2009. aastal jaekaubandusega tegelemise ja on keskendunud hulgikaubandusele.

 

Lindaliini AS

Põhitegevusala on reisijate­vedu Tallinna–Helsingi vahel.Tegutseb kahe kiirlaevaga. Eelmisel majandusaastal tegi 2547 reisi ja vedas 339 269 reisijat.Ettevõttes on 113 töötajat, palgakulu 2011–2012 majandusaastal oli 2,35 mln eurot.Müügitulu oli ligi 12,4 mln ­eurot, puhaskasum 36 537.Majandusaasta aruanne on audiitori märkusega. Bilansis on nõuete ja ettemaksete real kajastatud üle 314 000eurone nõue, mille laekumistähtajast on möödas aasta ning audiitorid ei saanud auditi käigus kindlust, et see nõue laekub ning võimalik on, et nõue hinnatakse alla.Lisaks pööras audiitor tähelepanu, et ettevõtte lühiajalised kohustused ületavad käibe­vara 2,71 korda. See võib tuua pingelise seisu võlakohustuste täitmisel, vajadusel aga tuleb leida täiendavaid finantseerimisallikaid või muuta olemasolevaid.

Lindaliini omanikud Kuni 31. mainiEnn Rohula 55%Rein Ojasaar 22,5%Andres Gross 22,5%

Omanikud Alates 1. juunistOÜ Ferry Service 60%Enn Rohula 22%

Ferry Service on loodud tänavu 18. aprillil, ettevõtte osanikud on Urmas Sardis (60%) ja Janek Veeber (40%).