- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigisisesed arveldused tuleb SEPAst puutumata jätta
E uroala maksesüsteemi SEPA (Single Euro Payments Area) eesmärgiks on nimetatud võimalust korraldada arveldusi eurodes ühtsetel alustel ja tingimustel nii riikide vahel kui ka riigisiseselt.
Kuigi SEPA eesmärgid pannakse paika üleeuroopalisel tasandil, on SEPAni jõudmise tee iga riigi enda otsustada. Riikide maksesüsteemide tase on erinev ja kõigile sobivat skeemi on raske koostada.
Eesti pangaklientide jaoks ei sisalda SEPA riigisiseste arvelduste puhul positiivseid külgi. Asjakohased ametnikud peaksid seetõttu eitama ja eirama SEPA direktiivi täitmist Eestis riigisiseste arvelduste korraldamisel.
Riikidevahelise arveldamise süsteem on pankades praktiliselt rakendunud. Eesti Panga (EP) juhendamisel soovitakse nüüd aga vastuvaidlematult rakendada SEPAt ka riigi sees, mis halvendab arvelduste kiirust. Järsult kasvab klientide arv, kes pole maksete tähtaegadest kinni pidanud. See toob kaasa arusaamatusi maksjate ja maksesaajate vahel. Seejuures pole EP määratlenud kriteeriume ülemineku vajalikkuse õigustamiseks. Eurodirektiivide kinnisilmne ja mõtestamata täitmine on aga ajast ja arust.
Tundub, et arvelduste puhul soovitakse luua analoogset riigisisest süsteemi, mida Eesti Post on rakendanud, et kogu korrespondents liigub läbi keskuse Tallinnas. Selline tsentraliseerimine alandab oluliselt teenuse efektiivsust ja käibekiirust. SEPA süsteemi rakendamine riigisisestes arveldustes tingib aga raha liikumise koguni läbi Euroopa Keskpanga.
Põhjendus puudub. Puudub mõistlik põhjendus, miks on vaja uuele maksesüsteemile üle minna. Praegu toimib EP jaemaksesüsteem ESTA, mis reguleerib riigisiseseid pankadevahelisi makseid kohe nende saabudes, edastades makseid saajatele fikseeritud ajagraafiku alusel tööpäeviti kella 8.30-18.00. ESTA on kliendile mugav ja kiire, tööajal jõuab raha teise panka saaja kontole 30-90 minutiga. Eesti pankadevahelistest euromaksetest on 94% riigisisesed ning ainult 6% piiriülesed.
EP tegi siinsetele krediidiasutustele pakkumise ESTA edasiarendamiseks, mille puhul maksete kiirus Eestis oleks säilinud. Hange lõpetati, sest pangad ei olnud uue süsteemiga liitumisest huvitatud. Arusaadav, tegemist on võõramaise panganduse esindajatega.
Maksete optimaalne korraldamine on oluline komponent majanduse funktsioneerimises, analoogne vereringlusega organismis. ESTA sulgemise ja SEPA rakendamisega riigisiseselt aeglustub makse liikumine tõenäoliselt kümneid kordi - mõnelt tunnilt mitme päevani. See on suurim probleem. Ametlikku infot maksete kiiruse kohta SEPAs pole avalikustatud, mitteametliku info järgi jõuab tavamakse saajani 2–7 ja kiirmakse 2–5 arvelduspäevaga. Seega on kõik maksesummad eemaldatud maksja käibest ja laekuvad saaja kontole vähemalt kaks päeva.
Kliendi tüssamine. Käibest eemaldatud finantsressurssi kasutavad SEPA protsessis osalevad pangandustegelased oma äranägemise järgi, ehk siis teadlikult või mitteteadlikult tüssatakse klienti, maksjat ja maksesaajat. Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt aitab SEPA Euroopas kokku hoida sadu miljardeid eurosid, kuid pole selgitatud, kuidas kokkuhoid kujuneb ja kellel tekib hoopis lisavahendite vajadus.
Tüli tekitab ka kontonumbrite muutumine. Alates 1. veebruarist 2014 tohivad pangad klientidelt vastu võtta vaid sellised riigisiseseid euromakseid, kus on kasutusel rahvusvahelised kontonumbrid IBAN kujul. IBAN on ligi kaks korda pikem, mis tähendab, et peast seda numbrit kliendid enam ei mäleta.
SEPAga seotud infotehnoloogilised muudatused on väidetavalt suhteliselt lihtsad, kuid needki tähendavad kulutusi. Ettevõtted ja asutused peavad lisaks muutma oma kontonumbrit näiteks arvetel ja blankettidel ning saatma maksed panka ainult internetipanga vahendusel. Mõnel puhul tuleb ilmselt uuendada raamatupidamistarkvara.
SEPA rakendamise direktiiv kehtib juba üle 10 aasta, kuid meie vabariigi ametnikkond pole seni praktiliselt midagi teinud, et elanikkonda teadvustada. Ometi puudutab üleminek igat Eestis pangakontot omavat inimest.
Võib tõdeda, et ametlikku infot SEPA süsteemist pole piisavalt, riigisisese ülemineku eest vastutajat pole määratletud. Asjaosalised kavatsevad ilmselt panna Eesti elanikud 2014. aastal lihtsalt fakti ette, et ongi rakendatud uus ja meie inimestele mittesõbralik maksesüsteem.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele