Kadri Põlendik • 13. august 2013
Jaga lugu:

Meelemuutus

Aastaaruannete esitamine peab paranema, leiab justiitsminister Hanno Pevkur. Juunis hindas ta, et aruannetega hilinemine pole valdav probleem.

Justiitsministeerium pakkus ettevõtjaile välja idee muuta majandusaasta aruannete esitamist selliselt, et pärast tähtaja möödumist tuleb esitamise eest maksta. Muudatusettepanekuga loodetakse parandada praegust olukorda, kus ligi pool ettevõtjatest ei esita aruannet õigeks ajaks. Juunis kirjutas Äripäev, et kahel viimasel aastal on aruandeid õigeks ajaks esitanud vaid 56% aruandekohuslastest. Justiitsminister Hanno Pevkur ütles siis, et tegemist ei ole laialdase probleemiga. Nüüd on minister tooni muutnud ning märkis, et muutust on tarvis, sest esitamine peab muutuma paremaks.

Järgneb intervjuu Hanno Pevkuriga:

Miks justiitsministeerium sellise lahenduse pakkus?

Tegemist on ühe ideega erinevatest võimalikest ja eks me eelkõige ootaksime ettevõtjate tagasisidet sellele ja siis me saaks edasi mõelda, milline kõige parem valik on. Kui ettevõtjatel on paremaid ideid, oleme valmis kõiki neid ettepanekuid kaaluma. Majandusaasta aruannete esitamine peab saama paremaks, kui ta praegu on ja see võiks olla üks variant. Mis tähendab, et neile, kes õigeks ajaks esitavad, midagi ei muutu. Küsimus on nendes, kes õigeaegselt ei esita.

Aruannete esitamise korraldust tuleb siis kindlasti muuta?

Majandusaasta aruannete esitamine peab muutuma paremaks. Kui ettevõtjate eneseregulatsioon ja hea arusaamine ettevõtluskultuurist ei vii selleni, et aruandeid õigeaegselt esitatakse, siis on vaja muid meetmeid.

Mille poolest erineb uus idee juba olemasolevast võimalusest trahvida ettevõtjat, kes on aruande esitamisega hilinenud?

Trahvimine on alati juba sanktsioon ja sanktsioon reeglina on suurem kui võimalik vabatahtlik esitamine, mis on üldse tasuta teatud kuupäevani ja kui oleks siis teatud kuupäevast tasuline, siis ikkagi oleks see astmeline. Näiteks, kui sa ei ole saanud mingil põhjusel kuue kuu jooksul esitada, siis seal on ikkagi vabatahtlikult tasu eest esitamine väiksem, kui see, kui riik peab hakkama sanktsioneerima. Sanktsiooni rakendamine tähendab alati halduskoormust ehk riik peab hakkama seda kontrollima, haldustoiminguid läbi viima ja see on igal juhul ebamõistlikum. Tuleks valida erinevaid võimalusi, erinevaid teid, et saaks ilma haldustrahvita, ilma sanktsioonita.

Kas sellisel juhul on võimalik neil, kes ei hiline pahatahtlikkusest, vaid mõnel objektiivsel põhjusel, hilinemise põhjuse teatamisel maksmisest pääseda?

Esitamise aeg sellepärast ongi ju väga pikk. Kui on registri viga, siis loomulikult ei saa ettevõtte käest tasu nõuda. Kui jätta esitamine 30. juunisse ja siis on mingil põhjusel tehniline rike või midagi ettevõtte enda poolt, siis see ei peaks olema küll vabandus, et 1. juulist ei muutuks tasuliseks. Aga ma ütlen veelkord, et see, kuidas see tehniliselt teostuma hakkab, see on alles idee, tuleb otsida ja vaadata lahendusvariante. Hästi oluline on ettevõtjate tagasiside ja sellepärast neile kirja ka saatsime. Me ei hakka ühtegi eelnõud enne tegema, kui ei ole ettevõtjatelt tagasisidet.

Kas teil on veel ideid, kuidas aruannete esitamist paremaks muuta?

Praegu on üks mõte konkreetselt lauale pandud ja ma usun, et alustaks sellest. Eesmärk võiks olla see, et ettevõtjad esitavad majandusaasta aruanded ilma seadusemuudatuseta ära, sest regulatsioon on ju olemas, kuupäev on ju fikseeritud, mis ajaks peab olema aruanne esitatud. Tegelikult, kui kõik ettevõtjad peaksid seadusesõnast täpselt kinni, siis ei oleks mingit vajadust selle teemaga tegeleda.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum