“Kui praegu on ehitussektoris 55 000–60 000 hõivatut, siis võiks ennustada, et mahu 10protsendilise vähenemise juures võiks tööhõives olla väljalangejaid  umbes 15 protsenti, mis tähendaks suurusjärgus kuni umbes 10 000 inimest,” ütles ­Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor ­Indrek ­Peterson. Tema sõnul on ehitussektoris palju erialase hariduseta töötajaid, seetõttu eelistavad tööandjad mahu vähenedes alles jätta väljaõppinud professionaale.

“Põhjus on selles, et ehitussektor on keeranud suuna allapoole,” selgitas Peterson. “2014 on murranguaasta, kus mahu langus võib olla suurem, kuni 10 protsenti. See avaldab kindlasti mõju tööhõivele,” lisas ta. Tegevdirektori sõnul on järgmise aasta prognoositav langus veel selline, mida sektor suudab välja  kannatada. “Aasta alguses oli veel paar protsenti kasvu ja teises kvartalis 0,4 protsenti,” ütles Peterson. “Aga kõik viitab ikkagi sellele, et kuna Soome ehitussektor on ka kahanemas, siis ekspordi osakaal on paari kvartali jooksul oluliselt vähenenud ja eks siin konkurents tiheneb. Arvata võib, et ka kokkuvõtteks võib aasta tulla miinusega.”

Tuleb oma nišš leida. Peterson soovitab ettevõtjatel järgmisel aastal paremini hakkama saamiseks oma nišš leida. Praegu näitavad langustrendi kõik valdkonnad eesotsas üldehituse ja  remonditöödega. Ainult teede- ja rajatiste ehituses peaks investeeringute maht säilima, kuid seal on uutel tulijatel keeruline ligi pääseda, sest Petersoni sõnul on see turg üsna konservatiivne.

Ehitustrusti juhatuse liige Kaido Somelar prognoosib lähemateks aastateks, et üks suurtest ehituskontsernidest suudab eest ära rebida ja teised kukuvad mõnevõrra tagasi. Peamised muutused peaksid tulema riigihangetes, mis võib kaasa tuua riigihangetest liialt sõltuvate ettevõtete alapakkumisi või  ebaadekvaatselt muutustele reageerimist. “Eratellijate maht kasvab vähesel määral, riigihangete maht tõmbub koomale,” ütles Somelar.

“Enamik erasektori tellimusi ei ole väga suured, mistõttu suudavad väiksemad ettevõtted neid optimaalselt ja parema hinna-kvaliteedi suhtega täita,” lisas ta.

Somelari sõnul pole Ehitustrust teadlikult lasknud riigihangete osal oma portfellis väga suureks minna, sest seal on otsustav kriteerium ainult hind. Erasektoris pannakse ettevõtte juhi sõnul rõhku veel kvaliteedile ja kogemustele.

Viimsi Keevituse omanikust juht Jaak Ritso hindab reaalseks ehitusmahtude languse suuruseks 15–20 protsenti, kuid seda üheks-kaheks aastaks. Ritso usub, et kuigi  praegu on näha langust, saavutab turg peagi taas tõusutee. Seega peaks ehitussektori mahu muutust iseloomustama kerge lainetus. “Ehitatud on pidevalt, kogu aeg käib see tsüklitega,” ütles Ritso. Kui Eesti ehitajad peaksid hakkama uut kohta otsima, siis tõenäoliselt leitakse ühe variandina tööd põhjanaabrite juures. “Ajalooline kogemus näitab, et inimesed lähevad Soome tööle,” prognoosis firmajuht.

“Niipea kui Eestis tuleb korralikum palk, tulevad kõik vutt-vutt tagasi,” lisas ta.

Osatakse head tööd teha. Peterson hindab kodust tööjõudu kõrgelt, sest kohalikud firmad lähevad tublilt välisturgudele. “Eesti ehitusettevõtjad on võimelised ehitama hea kvaliteediga ja seda on tõestanud ka viimasel ajal suurem sisenemine Skandinaavia turule – nad saavad päris korralikult hakkama,” ütles Peterson.

Liidu juht peab oluliseks, mis saab turu kukkumise korral, kui hakatakse võtma suuremaid riske. “Riskide võtmisel kannatab ka kvaliteet, aga mitte sellepärast, et keegi hakkaks meelega halvemini ehitama. Kui tekivad alapakkujad, siis hakatakse otsima, kust materjale ja alltöövõttu võimalikult odavalt saada. Lõpuks koondub kõik selleni, et eksimise võimalus läheb suuremaks.”