Eesti müüb hiinlastele puhast õhku

22. oktoober 2013, 06:14

2011. aastal pälvis Eesti maailma puhtaima linnaõhuga riigi tiitli, mis aitab nüüd tõmmata Eestile maailma ühe ihaldatuima turistigrupi tähelepanu.

“Ühel Hiina reisikorraldajal ongi selline pakkumine – sõitke koos meiega maailma puhtaima õhuga riiki,” räägib EASi Turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso sellest, mis Hiina turisti üldse siia ilmanurka peaks tooma.

Hiina suurlinnade õhusaaste on kurikuulus.

Vaevalt üksi puhta õhu ahvatlusel, kuid selle aasta esimese kaheksa kuuga on Eesti majutusettevõtetes ööbinud Hiina turistide arv kasvanud 39% ja veedetud ööde arv 45%.

See on siiski vaid murdosa Eestit väisavate turistide arvust ja siit ka põhjus, miks läinud nädalal riigikokku jõudnud turismi arengukavas aastateks 2014–2020 ei ole Hiina arvatud Eesti peamiste sihtturgude hulka.

“Isegi siis, kui kasv on mitu aastat 200%, on see summa summarum sama palju, kui Venemaalt tuleb turiste ühes kuus,” ärgitab Mutso realistlikuks jääma.

Hiinlastest on saanud enim kulutav turist maailmas. Kuid sellega, et neid on palju, ütleb Mutso. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) arvestuse järgi kulutab keskmine hiinlane reisil inimese kohta 75 dollarit ehk 55 eurot. 

Eestit väisav soomlane kulutab siin keskmiselt 188 eurot ja laeval veel 136 ­eurot lisaks. Ja kui arvestada, et aastas veedavad Soome turistid Eestis kokku 2,6 miljonit päeva, räägime megasummadest, jäi Hiina suhtes skeptiliseks ka EASi turismiesindaja Soomes Toomas Tärk.

“Hiinast on ilus unistada, aga raha saame naabritelt,” ütles Tärk.

Turismi kiire kasv Hiinast on aga fakt. Ajal, mil eurooplased pigistavad iga penni, läheb Hiina keskklass järjest jõukamaks. Läinud nädalal teatas Suurbritannia valitsus viisalihtsustuse kavast, sest ka Londoni kaubamajad ei taha jõukast Hiina kliendist ilma jääda. UNWTO metoodika alusel saadud 75 dollari asemel rehkendatakse Harrodsis hoopis, et välisreisil hiinlane kulutab keskmiselt 1980 eurot, kirjutas Financial Times.

Praegu teeb iga aasta välisreisi juba 80 miljonit hiinlast ja 100 miljoni piir on lähiaastate küsimus. Järgmised kümme aastat teeb igal aastal vähemalt 25 miljonit hiinlast oma esimese välisreisi.

Euroopa näeb siin olulist kasvuala – turism loob töökohti. Novembris-detsembris esitab ELi tööstusvolinik Antonio Tajani ettepaneku lihtsustada hiinlastele viisa saamise protseduuri, kinnitati Brüsselist.

“Mina isiklikult ei usu, et see väga kiiresti tuleb,” jäi Mutso ka siin skeptiliseks.

Põhjala riigid ei kahtle – mullu panid sealsed turismiametid seljad kokku ja käivitasid ühisprojekti Chinavia. Esmalt kaardistatakse Hiina turisti ootused, et sellest teadmisest siis ühiselt välja arendada sobivad turismitooted. 

Kui meie Hiina turistiga ei tegele, siis tegelevad teised, deklareeritakse projekti lähteülesandes.

Põhjala pealinnu väisanud Hiina turistide küsitlemine on kinnitanud, et Hiina turistile on väga tähtis vaatamisväärsustega tutvumine. Samas ei ole erilist huvi kohaliku toidu vastu. Palju olulisem on, et välisreisilgi oleks võimalus süüa head Hiina toitu. Kõige vähem on Hiina turistid rahul sellega, et ei kohapeal ega internetis (hiinlased on väga internetilembesed) ei ole piisavalt hiinakeelset informatsiooni.

Eesti on püüdnud Skandinaavia turismiametiga koostööd teha, ütles Mutso, kuid paraku ei loeta Eestit sealtpoolt Põhjala riigiks.

Eestit väisab praegu peamiselt see Hiina (grupi)turist, kes tahab ühe reisiga külastada mitut riiki ja on tuntumad kohad Euroopas läbi käinud. Nii turundabki Eesti end n-ö küpsemates piirkondades, nagu Shanghai ja Peking, ütles Hiina turust huvitatud Eesti ettevõtjaid ühendava MTÜ Expoturism juhatuse liige Anne Hermlin, kes juhib reisifirmas Estonian Holidays sissetuleva turismi osakonda. Või Chongqingis, kus pakkujaid on vähem.

Hermlin kiidab koostööd Finnairiga, mis on peamine Aasia turisti piirkonda tooja. Lisaliiklust toob Aeroflot Moskva kaudu.

Megabrände, mida hiinlased osta tahaksid, Eestis ei ole, möönab Hermlin. Kuid on kuldne sügis, hiinlase jaoks tavatu võimalus Kadriorus presidendi õue peal pilti teha või nautida teletornist vaadet linnamassiivide asemel metsale ja merele. On mõisakulutuur ja loodus. Ning Eesti külastuse saab ühendada teiste Balti riikide, Põhjala ja Venemaa külastusega.

 Tallinkil on Hiinas koostööpartner ja reisikorraldaja, laevades on eri keeltes infomaterjalid ja menüüs Aasia toidud. “Püüame teenuseid Aasia turistide jaoks “kodusemaks” muuta,” ütles Tallink Silja OY tegevdirektor Margus Schults.

Ka Viking Line pakub laevadel ja internetis hiinakeelset müügi- ja reisiinfot.

Hotellid on teinud täiendusi, et Hiina turistile atraktiivsem olla. “Eelkõige oleme lisanud tee tegemise võimalused ja hiinakeelset infot,” ütles Nordic Hotels OÜ juhatuse esimees Feliks Mägus. 

Olympic Casino Eesti AS ootab Hiina turiste ülejärgmisel aastal valmivasse kasiinohotelli, mida hakkab haldama Hilton, ütles turundusdirektor Kati Veskimägi.

Hermlin tunnistab, et Hiina turistiga on palju tegemist. Lähiriigi turist saab infotehnoloogia arenedes aga juba ise hakkama. Nii annabki üha rohkem tööd vähese reisikogemusega Aasia turist, kes võõrkeeli ei valda, ja tahab, et kõik oleks ette-taha ära korraldatud.

Schultsi arvates võiksid Eesti, Soome ja Rootsi suuremat koostööd teha – eemalt vaadates tähendab see hiinlastele ju ühte ja sama reisi.

“Siinsetele riikidele peaks olema oluline arendada tegevusi, et “terve kook” oleks suurem, mitte see, kes saab suurema tüki koogist,” ütles Schults. Praegu vaatab iga firma pigem enda liivakasti.”


Tasub teada

Mis toob Hiina turisti Põhjalasse?
Kopenhaagenit, Stockholmi ja Helsingit väisanud Hiina turiste (igas linnas ca 200 intervjuud) paluti vastata küsimusele, mida nad reisil tegid, vastuste %

vaatamisväärsused 90
muuseumid, näitused 57
Hiina toit 51
suveniirid 51
kohalik toit 40
luksuskaubad 27
kohalik disain 20
rahvusvaheline köök 15
ärikohtumised/
konverentsid 14
füüsiline tegevus/loodus 10
teater/kontsert 6
kasiino/hasartmängud 3


Allikas: Chinavia

Kommentaar
Just praegu on aeg jalg ukse vahele saada
Külli Karing, Via Hansa Eesti ASi tegevjuht
Via Hansa on Hiina turule aktiivselt panustanud üle kuue aasta – tutvustanud Hiina reisikorraldajatele Eestit ja teisi Balti riike, toonud neid õppereisidele, töötanud välja eraldi Hiina turu tooted ja koolitanud nii oma töötajaid kui ka giide ja kohalikke teenusepakkujaid hiinlastega töötama.
Hiina ja Taiwani turistide arv kasvab paarkümmend protsenti iga aastaga, oleme just avamas uut esindust Pekingis.
Peame Hiina turgu väga suure potentsiaaliga turismituruks ja seda eelkõige tuleviku perspektiivis, kui “vana Euroopa” enam soovitud turismikasvu ei genereeri.
Samas on tegemist väga keerulise turuga, kus tulemusteni jõudmine võtab aega ja on ka oluliselt kallim investeering.
Konkurents Hiina turistile on tihe ja seetõttu on just ­õige aeg jalg ukse vahele saada, et meelitada Eestisse need hiinlased, kel esimene “kohustuslik” Euroopa ring Berliin–Pariis–Rooma juba tehtud.
Eesti on turismisihtkohana väga väike ja tundmatu. Nii peaksime end turundama koos Põhjala või Balti riikidega.


Taust
Hiina turisti Eestis palju ei märka
0,32% moodustasid 2012. a Hiina turistid Eesti majutusettevõtetes majutatud välisturistidest ja nende ööbimised 0,27% välisturistide veedetud öödest.
39% ehk 1588 võrra, kokku 5639-le, kasvas tänavu 8 kuu kokkuvõttes Eesti majutusettevõtetes ööbinud Hiina turistide arv.
45% ehk 10 417-le kasvas siin veedetud ööde arv.
EASi prognoosi järgi on aastaks 2020 ööbimisi 25 000.
30 000 eurot on EASi Hiina turu eelarve 2014. aastal, mille eest on plaanis: töötuba/infopäev Hiina reisikorraldajatele Pekingis koos MTÜga Expoturism, Hiina reisikorraldajate tutvumisreis Eestisse koos Läti ja Leeduga. visitestonia.com/zh veebi arendamine ja uudiskirjad.
Olemas on 1 hiinakeelne trükis, millest tuleb tuleval aastal uuendatud versioon.
MTÜ Expoturism on loonud Hiina sotsiaalmeediasse Weibo Eesti lehe http://e.weibo.com/discoverestonia ja annab välja uudiskirja.

Allikas: EAS


 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. October 2013, 11:32
Otsi:

Ava täpsem otsing