Ametnikud soovitavad mitte ootama jääda, vaid tsiviilvaidluse korral kohe ka kohtusse pöörduda. Politsei menetlus ja tsiviilhagi ei ole teineteist välistavad.
Politsei- ja piirivalveameti majanduskuritegude talituse uurija Indrek Kulla rääkis, et on üsna tavaline, et inimene kirjutab politseisse avalduse, politsei annab esmase hinnangu, menetlus läheb edasi ja inimene saab kolme aasta pärast vastuse, et selles teos ei olnudki kuritegu. Et tsiviilasi ei aeguks, tuleks varalist vaidlust alustada kohe.
“Tavaliselt pöördutakse politseisse abipalve, mitte kuriteost teatamisega. Kirjad algavad sõnadega – palun aidake meid nõude kättesaamisel,” rääkis Kumm.
Süü võib olla kahepoolne. Pahaaimamatult pettuseskeemidesse politseinike sõnul ei satuta, pigem on ikka mindud välja ebareaalse kasumi peale või investeeritud ebatõenäolistesse projektidesse. Kumm nentis, et ka pangad eksivad. Teiseks tõi ta välja krediiti ja järelmaksu pakkuvad ettevõtted. “Sideoperaatorfirmadelt saab üsna kergesti krediidi alusel vara kätte,” ütles ta. Järelmaksu pakkuvad ettevõtted satuvad kliendipettuste ohvriks enamasti seetõttu, et ei kontrolli piisavalt hoolikalt kliendi andmeid või teeb järelmaksu taotlev klient lepingu kolmanda isiku isikuttõendava dokumendiga, samuti esineb võltsitud pangaajalugu.
“Politsei poolelt vaadates võtavad kaupmehed riske ja hiljem pöörduvad ikka politsei poole, et meie tegeleksime nende lahendamisega. Iga ettevõte peab ise tagama, et ta ei satuks ohvriks,” märkis Kumm.
Mõttekoht. Praegu on Põhja prefektuuris Kummi sõnul ootamas üle kahesaja menetluse. “Kui me räägime, et politseisse tullakse äripartnerite mõjutamiseks, siis see aeg, mis selle peale kulub, võiks minna mõne asjalikuma juhtumi menetlemiseks, kus on päris kuritegu taga,” märkis Kumm.
Ta nentis, et inimestel ei ole kindlasti mugav politsei poole pöörduda, ent tavaliselt saavad inimesed esmase juriidilise nõu just neilt. Kulla nentis, et tihti ei pöörduta kohtusse seetõttu, et see on tasuline, samuti eeldab see hagi koostamiseks advokaadi kasutamist. Politseisse saab pöörduda ka lihtsalt elektronkirjaga, teatades, et sattuti kuriteo ohvriks.
“Tahan öelda, et politseid ikkagi usaldatakse ja arvatakse, et politsei suudab kõik probleemid ära lahendada,” lausus Kumm.