Kui pätti ei leia, siis kuritegu ei ole
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituses menetluses olevatest majanduskuritegudest ligi 80 protsenti jääb lahendita enamjaolt seetõttu, et ei ole suudetud võimalikku kurjategijat tuvastada.
“Sellel aastal on lõpetamise otsuseid tehtud ligi 600. Enamiku puhul ei ole pätti leitud, võib maakeeli öelda, ehk et isikut ei ole tuvastatud,” nentis majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm.
Ta rääkis, et ligi 80 protsenti Põhja prefektuurile esitatud menetlusse võetud avaldustest lõpetatakse. Lõpetamisel on kolm põhjust – levinuim on see, et kurjategijat ei ole võimalik tuvastada, juhtumit on uuritud, ent kuritegu ei tuvastata, ning juhtumi aegumine.
Kumm rääkis, et selle aasta kümne kuu jooksul on otsustatud ka ligi 400 menetlust alustamata jätta, politsei poole on pöördutud enam kui 600 juhtumiga, mille taga ei ole kuritegu, vaid tsiviilvaidlus, kus üks osapool ei ole teise osapoolega sõlmitud kokkulepet täitnud.
Ametnikud soovitavad mitte ootama jääda, vaid tsiviilvaidluse korral kohe ka kohtusse pöörduda. Politsei menetlus ja tsiviilhagi ei ole teineteist välistavad.
Politsei- ja piirivalveameti majanduskuritegude talituse uurija Indrek Kulla rääkis, et on üsna tavaline, et inimene kirjutab politseisse avalduse, politsei annab esmase hinnangu, menetlus läheb edasi ja inimene saab kolme aasta pärast vastuse, et selles teos ei olnudki kuritegu. Et tsiviilasi ei aeguks, tuleks varalist vaidlust alustada kohe.
“Tavaliselt pöördutakse politseisse abipalve, mitte kuriteost teatamisega. Kirjad algavad sõnadega – palun aidake meid nõude kättesaamisel,” rääkis Kumm.
Süü võib olla kahepoolne. Pahaaimamatult pettuseskeemidesse politseinike sõnul ei satuta, pigem on ikka mindud välja ebareaalse kasumi peale või investeeritud ebatõenäolistesse projektidesse. Kumm nentis, et ka pangad eksivad. Teiseks tõi ta välja krediiti ja järelmaksu pakkuvad ettevõtted. “Sideoperaatorfirmadelt saab üsna kergesti krediidi alusel vara kätte,” ütles ta. Järelmaksu pakkuvad ettevõtted satuvad kliendipettuste ohvriks enamasti seetõttu, et ei kontrolli piisavalt hoolikalt kliendi andmeid või teeb järelmaksu taotlev klient lepingu kolmanda isiku isikuttõendava dokumendiga, samuti esineb võltsitud pangaajalugu.
“Politsei poolelt vaadates võtavad kaupmehed riske ja hiljem pöörduvad ikka politsei poole, et meie tegeleksime nende lahendamisega. Iga ettevõte peab ise tagama, et ta ei satuks ohvriks,” märkis Kumm.
Mõttekoht. Praegu on Põhja prefektuuris Kummi sõnul ootamas üle kahesaja menetluse. “Kui me räägime, et politseisse tullakse äripartnerite mõjutamiseks, siis see aeg, mis selle peale kulub, võiks minna mõne asjalikuma juhtumi menetlemiseks, kus on päris kuritegu taga,” märkis Kumm.
Ta nentis, et inimestel ei ole kindlasti mugav politsei poole pöörduda, ent tavaliselt saavad inimesed esmase juriidilise nõu just neilt. Kulla nentis, et tihti ei pöörduta kohtusse seetõttu, et see on tasuline, samuti eeldab see hagi koostamiseks advokaadi kasutamist. Politseisse saab pöörduda ka lihtsalt elektronkirjaga, teatades, et sattuti kuriteo ohvriks.
“Tahan öelda, et politseid ikkagi usaldatakse ja arvatakse, et politsei suudab kõik probleemid ära lahendada,” lausus Kumm.
Kommentaar
Probleeme esineb
Anne Leisner, Elioni arvelduse ja infosüsteemide talituse juht Nagu igal teisel järelmaksu pakkuval ettevõttel, tekib ka Elionil aeg-ajalt probleeme klientide maksmisega. Üldjuhul saame klientidega kokkuleppele, kuid tuleb siiski ette juhtumeid, kus oleme sunnitud andma võlad üle inkasso menetlusse või nõudma kohtu kaudu sisse.Politsei poole pöördumisi on meil olnud vähe, aga võime täielikult nõustuda sellega, et umbes 80% jääb neist avastamata, seda kinnitas ka Krediidiinfo seminaril majanduskuritegude talituse juht.