Autorollo revisjon lõppes tulemuseta

Lõpetamise põhjuseks toodi maksuameti teate alusel asjaolu, et pankrotis firma on käesoleval hetkel varatu. Samuti ei oleks maksuhalduri hinnangul kuigi tulemuslik nõuet esitada ettevõtte endise juhatuse liikme Väino Pentuse vastu, sest ka tema on eraisikuna pankrotis. “Seega oleks kontrolli käigus tekkida võiva maksuvõla sissenõudmine võimatu,” seisis teates.

Maksuamet algatas Autorollo revisjoni juunis, et välja selgitada, kas pankrotistunud ja varatuks tehtud firma puhul võis ettevõtte tehingute tõttu üles jääda tasumata makse. Mäletatavasti läks Autorollo pankrotti juba 2011. aasta märtsis, kuid avalikkuse huviorbiiti tõusis aasta eest seoses pankrotihaldurite hagiga prominentsete eraisikute vastu – ligi 600 000 eurot nõutakse kohtu kaudu nii keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuselt, tema abikaasalt Rain Rosimannuselt kui ka vandeadvokaat Siim Roodelt.

Hagi väitel tegelesid just nemad Autorollo tegeliku juhtimisega ajal, mil firmast vara välja viidi. Osa varast jõudis näiteks läbi keeruka skeemi praegu Rain Rosimannuse tuttava Margus Tambergi omanduses olevasse OÜsse Rekka Veli, kuid selles firmas ühtki autot enam ettevõtte bilansi järgi ei ole.

Raamatupidamist kohendati. Osa varast kadus ettevõttest aga lihtsalt sularahana – firma kassa puudujääk oli 3,5 miljonit krooni. Sularaha firmast välja viimiseks lisati firma raamatupidamisse tagantjärele laenulepingud. Üks neist sõlmiti näiteks Venemaa kodaniku Roman Moiseeviga, summas kaks miljonit krooni. Moiseev ise kinnitas Äripäevale, et pole sellist laenu kunagi saanud, sellist lepingut sõlminud ja tema allkiri paberil on võltsitud. Teine leping miljoni krooni firmast välja viimiseks on samuti küsitav. Protsess, kus neid küsimusi ja kahjunõuet praegu arutatakse, on Harju maakohtus pooleli. Lisaks on pooleli ka Autorollo haldurite avalduse alusel algatatud kriminaalasja eeluurimine, mida viib läbi politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri majanduskuritegude talitus.

Mis aga maksuametit puudutama peaks, on esmajoones maksude tasumata jätmine selleltsamalt kadunud 3,5 miljonilt kroonilt. Vastust ei ole küsimusele, kelle kätte see raha jõudis. Samuti, kui ettevõtte muu vara on üle läinud teisele firmale, võib olla tegemist ettevõtte üleminekuga ja maksunõude saaks esitada sinna. Maksuamet on aga praegu jätnud nõude selles juhtumis tuvastamata, mis tähendab, et ka vara omandanud ettevõttel pole vaja maksunõuet karta.

Pankrotihaldur: üllatav tulemus. Maksuameti pressiesindaja Ivi Papsteli sõnul ei saa amet ühtegi kommentaari selle teema kohta anda. “Maksu­saladuse kaitse tõttu ei saa me isegi seda avalikustada, kas me mõnes äriühingus kontrolli läbi viisime või kas mõni kontroll veel pooleli on, tulemustest rääkimata,” selgitas ta.

Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp tunnistas, et teate revisjoni lõpetamise kohta ta maksuametist tõepoolest sai. Tema sõnul on see lõpetamine rohkem menetluslik. “Päris palju aega on nad samas tegelenud sellega – nüüd jõuda sellisele tulemusele on natukene üllatav,” märkis ta. Kruppi sõnul lootis ta haldurina, et maksuamet oleks sisuliselt asjad selgeks teinud. “Pankrotihaldurite seisukohast ei ole oluline, kas maksuamet esitab  oma nõude pankrotimenetluses või mitte, haldur esindab kõikide võlausaldajate huve,” selgitas ta. Ent samas märkis Krupp, et firmas enne pankrotti tehtud tehingute asjaolude kontrollimisel oleks maksuametil olnud kindlasti rohkem võimalusi, kui seda on halduril.

Asjaosalisi maksuamet ei tülitanud. Maksuamet ei tülitanud kontrolli käigus ka neid, kelle rolli üle ettevõtte varatuks muutmisel praegu kohtus vaieldakse.

“Loomulikult ei ole maksuhaldur minu poole sel teemal pöördunud, sest mul ei ole OÜ Autorolloga mingit seost peale selle, et Autorollo endine omanik ja üks kolmest juhatuse liikmest on minu abikaasa isa,” vastas e-kirja teel küsimusele Rain Rosimannus.

Revisjonist pole kuulnud ka Roode. “Minul puudub selle kohta mis tahes teave,” kinnitas ta.

Samuti ei ole maksuamet keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul ka temaga sel teemal ühendust võtnud.

 

Taust

Raha ja vara kadus skeemitades

Autorollo kontolt võeti 2009. aastal mitmel korral välja suurte summade kaupa sularaha. Autorollo kassa puudujääk oli 3,5 miljonit krooni. Sõlmiti kahtlasi sularaha laenulepinguid.Üks laenuleping sõlmiti Venemaa ettevõtja Roman Moiseeviga. Lepingu järgilaenati Moiseevile 2 miljonit krooni sularahas. Laenulepingul on ainult Moiseevi allkiri, Autorollo juhatuse liikme Väino Pentuse nime juures allkirja pole. Moiseev ütles aasta eest Äripäevale, et tema sellist lepingut sõlminud pole ja tema allkiri sellel on võltsitud.Lepingus on laenu tagasimaksmise tähtaeg 2010. aasta, kuid sellega ei tegelenud keegi.Teinelaenuleping sõlmiti firmaga Est-Trade Group, mille esindaja oli ettevõtete likvideerija Hillar Talts. Talts ütles mullu detsembris Äripäevale, et laenutehing toimus, kuid detaile tema ei mäleta.Võlausaldajad kahtlustavad, et mõlemad laenulepingud on fiktiivsed.Mõlemad lepingud kanti Autorollo raamatupidamisprogrammi 3. augustil 2010. aastal, kuid lepingutes on kirjas, et raha oli justkui laenatud poolteist aastat varem.Autorollol polnud siis, kui laen väidetavalt anti, sellises koguses sularaha kassas, et oleks saanud nii suuri sularahalaene väljastada.Sel ajal, kui lepingud kanti raamatupidamisprogrammi, oli firma läinud Siim Roode kontrolli alla, kes pidi ettevõtte juures tegutsema nõustajana. Roode tegeles ettevõttega Keit-Pentus Rosimannuse ja Rain Rosimannuse palvel.Enne ettevõtte pankrotti andis Autorollo tütarfirmale üle ka oma vara. Türarfirma ise ühines hiljem teise ettevõttega, kusjuures osa varast müüdi vahepeal edasi.

 

Mis on mis

Pankrotiasjas 580 000eurone kahjunõue

Mullu detsembris esitas ­Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp hagi keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, Rain Rosimannuse, advokaat Siim Roode, talle kuuluva firma Roode & Partnerid ning MAQS Law Firm Advokaadibüroo vastu. Selles nõutakse ettevõttele tekitatud 580 000 euro suuruse kahju kompenseerimist, sest hagejate väitel juhtisid just need isikud firma varade pankrotieelset liigutamist. 

2012. aasta märtsis algatas Põhja ringkonnaprokuratuur pankrotihaldur Martin Kruppi avalduse alusel ka kriminaalasja, mille eeluurimist viib läbi politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri majanduskuritegude talitus.Kui esialgu oli seal paragrahviks pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine, siis pankrotihalduri teise avalduse põhjal 2012. aasta lõpus uurimist laiendati.Oktoobri alguses kirjutas Postimees, et kriminaalasja raames on valminud Autorollo majandustegevuse ekspertiis, mille põhjal plaanitakse teha täiendavaid uurimistoiminguid.

Allikas: Äripäev