Ave Lepik • 22. november 2013 kell 8:19

Tööandjad jätavad sageli töötingimustest teavitamata

Tööinspektsiooni töösuhete järelvalve ülevaate alusel on ettevõtetes põhiprobleem töötingimustest teavitamata jätmine, selgus töölepingule pühendatud ümarlaual. Ebakorrektseid töösuhteid varjavad sageli ka töötajad.

Aasta kolme kvartali jooksul tehtud 552 ettevõtte külastuse käigus on tööinspektsioon tuvastanud 1038 töölepinguseaduse prg 5 lg 1 rikkumist, millega tööandajad on jätnud töötajad teavitamata töölepingulistest tingimustest ehk tööülesannetest, tasust või tööajast.

Tööinspektsiooni andmetel jätavad tööandjad enim teavitamata töötasu maksmise tingimustest, mida esines 280 ettevõttes. Märkimisväärne oli Miidla-Vanatalu sõnul, et kontrolli käigus tuvastati 64 töötajat, keda tööandja polnud üldse töötingimustest teavitanud. Võrreldes varasemate aastatega on tööinspektsiooni andmetel teavitamata jäetud töötajate arv kasvanud. Eelmisel aastal tuvastati töötingimuste mitteteavitamist 49 töötaja puhul, aasta varem 46 töötaja puhul. Samuti kasvab inspektsiooni andmetel töölepinguta töötajate arv, mis selle aasta 9 kuuga on juba 56 inimest. 2012. aastal tuvastati töölepinguta töötamist 49 töötaja puhul, aasta varem 46 juhul.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul kaasneb töötingimustest teavitamata jätmisega töövaidluste tekkimise oht. “Mida teadlikumad on inimesed ja ettevõtted, seda vähem tekib arusaamatusi ning töölepinguliste suhete rikkumisi,” rõhutas Miidla-Vanatalu.

Samas näitavad tööinspektsiooni kontrollkäigud ettevõtetesse, et teadlikkus korrektsete töösuhete vajalikkusest on madal nii tööandjate kui ka töötajate seas.

Töövaidluskomisjonide praktikas ja tööinspektsiooni juristi nõuandetelefonile tulnud kõnedest ilmeb, et enim valmistavad töötajatele probleeme olukorrad, kus töölepingud on sõlmimata jäetud või nõustutud valedel alustel lepingute sõlmimisega. “Kui töölepingu asemel on töötaja sõlminud töövõtu- või käsunduslepingu, pole töötajal õigust puhkusele ega puhkusetasule, samuti igakuisele töötasule. Need on esimesed märgid, kui töötaja saab aru, et midagi on valesti,” ütles Miidla-Vanatalu. “Eriti kurioossed on aga juhtumid, kus alles tuludeklaratsiooni täites saab inimene teada, et tööandja pole käitunud tema suhtes korrektselt, jättes sotsiaalmaksu maksmata.”

Ta ütles, et sageli kirjutavad töötajad lepingutele kergekäeliselt alla, andmata aru, millistest õigustest ja sotsiaalsetest garantiidest nad ilma jäävad.

Ebakorrektseid töösuhteid varjavad ja töösuhteid eitavad sageli ka töötajad ise. “Inspektoritele tuuakse töölepingu puudumise vabanduseks, et ollakse kas esimest päeva tööl, tehakse proovipäeva, praktikat või vabatahtlikku tööd. Vahel aga öeldakse, et ollakse tuttaval külas. Vahel võibki see nii olla, kuid olukorras, kus ehitusplatsil käib töö juba kuid, pole need vabandused tõsiseltvõetavad, ” märkis Miidla-Vanatalu.

Hetkel kuum