MTA: kuidas hakkame järgmisel suvel töötajat registreerima?

„Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2012. aastal 12% Eesti töötajatest palka, millelt jäeti ettenähtud maksud osaliselt või täielikult tasumata," tõi Laul välja andmeid musta töötasu kohta. Tema sõnul on selle arvu sees nii need, kes saavad mustalt osa palgast kui need, kes saavad seda kogu töötasu ulatuses. "Hinnanguliselt jäi mullu riigieelarvesse laekumata 146,1 milj eurot,“ lisas ta. 

Laul märkis, et maksuhalduri kontrollid kohtavad väga sageli väiteid, nagu „olen esimest päeva tööl“, „külas sõbral“, „võileiba toomas“ jms. „Näiteks 2012. a ehitusvaldkonna kontrollide käigus võeti selgitused enam kui 4000 isikult, kellest 32% olid väidetavalt esimest päeva või lühiajaliselt tööl,“ ütles ta. Laul lisas, et probleem on tegelikult laiem kui maksmata maksud. „Mitteametlik töötamine võib küll lühiajaliselt tähendada isikutele kõrgemat sissetulekut, kuid neil puuduvad kõik sotsiaalsed tagatised, osaliselt mustalt töötavad inimesed kaotavad tulevikus pensionis,“ sõnas ta.

Praegu peavad tööandjad andmed töötajate kohta esitama haigekassale. Uue süsteemi korral tuleb seda teha MTAle.

Esiteks Uuendus võrreldes praegu kehtiva haigekassas registreerimisega on see, et uue süsteemi rakendumisel tuleb töötamise andmed edastada enne töö alustamist – praegu on selleks aega 7 kalendripäeva. Muutub ka registreerimise kanal – selleks saab olema maksuhalduri elektroonne teeninduskeskkond e-maksuamet/e-toll. Lisaks veebikeskkonnale on kavas hakata pakkuma ka lihtsustatud registreerimist SMSi või telefoni teel, kus sõnumiga on võimalik töötamise alustamise hetk fikseerida. Plaanis on välja arendada masin-masin liidesed personaliprogrammide jaoks, et luua võimalus andmete failist üleslaadimiseks ning ka erinevate registriväljavõtete tegemiseks.

TeiseksRegistreerida tuleb kõikide tööd tegevate füüsiliste isikute töötamised, kelle suhtes tekib Eestis maksukohustus, ja seda olenemata lepingu vormist. Kui on tegemist töö tegemise ja maksustatava töötasuga, tuleb see töötamine registreerida. Erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus.

KolmandaksSeitsme päeva jooksul tuleb andmeid veebikeskkonnas täiendada ja töötamine lõplikult registreerida. Alles seejärel hakkab toimuma süsteemipõhine andmevahetus haigekassaga. Kui andmeid ei ole veebis täiendautud, andmevahetust ei toimu ning ravikindlustust jm sotsiaalseid tagatisi isikule automaatselt arvestama ei asuta.

NeljandaksUus süsteem võimaldab vähendada halduskoormust ja luua ühtne andmebaas eri asutuste ristkasutusse, milleks on haigekassa, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet, tööinspektsioon ja MTA. Süsteemi loomisel on lähtutud sellest, et andmeid, mis riiklikes infosüsteemides juba on, uuesti esitada pole vaja. Andmeid kasutatakse ravikindlustuse määramiseks, töötuna arvele võtmiseks, arveloleku lõpetamiseks, töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitiste määramiseks, töötamise fakti kontrollimiseks, välismaalaste töötamise tingimustest teavitamiseks, töösuhete järelevalve menetluseks ja tööõnnetuste uurimiseks ning maksukohustuse täitmise kontrollimiseks.Näiteks võimaldab see sotsiaalkindlustusametil kontrollida töötamise fakti. Kui isik saab eripensioni, on registrist näha, kui isik asub tööle ning kui seoses sellega kaotab ta ka õiguse vastavale eripensionile, on ametil see info olemas ning eripensioni maksmise saab lõpetada.

Viiendaks1. juulil 2014 on kavas süsteem töösse rakendada. 1. juuli seisuga kehtivad töötamised tuuakse uude süsteemi üle, st neid isikuid, kes selleks ajaks on tööle vormistatud ning kelle andmed on haigekassale edastatud, enam registreerida ei ole vaja.