• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kapitalil on missioon

    Oleme harjunud mõtteviisiga, et eestlaste ajalugu saab alguse

    11 000 tuhande aasta eest. Siit lahkunud jäämassiiv kündis maha kodumaa esimesed piirjooned, kus meie uudishimulikud esivanemad õppisid eluga hakkama saama. Aga kui tõstame silme ette meie kaks olulisemat kivi: pae- ja põlevkivi, seisame silmitsi vaikiva ajalooga, mis ulatub 400 miljoni aasta taha. Nafta tekkis maailma näiteks 200 miljonit aastat hiljem.
    Jah, meid on aidanud Maarjamaal toimetanud võõramaalased: kirjakeel, haridus, rahvuseepose algatus – kõigele sellele on oma ajaloolise panuse andnud eesti sakslased. Praeguseks on meie väike, aga rikkalik kultuur igati elujõuline, mille suurim väljakutse ei seisne mitte kultuuris endas, vaid selle kandjate ehk inimeste väikeses iibes. Kui kasutada riskikapitalistide keelt, siis on paarsada aastat tagasi maha külvatud rahvuslik seemnekapital osutunud edukaks. Start-up nimega Eesti on tulnud selleks, et jääda. “Läbi aegade”, nagu kinnitab põhikiri.
    Raske on ajaloost leida esimeste eesti soost ettevõtjate jälgi, aga midagi siiski leiab. Kaks aastat pärast esimest üldlaulupidu asutatakse laevaselts Linda. Aastal 1881 paneb ettevõtja Jaan Puhk Viljandis käima tikutoosivabriku. Rahvuslik kultuur on see muld, milles rahvusliku kapitali seeme idanes. Ilma selleta ei vohaks meie põldudel mitte kartul ja rukis, vaid anonüümse võõramaise kapitali tootlikkuskordajad.
    Teine maailmasõda ja sellele järgnenud pool sajandit kommunistlikku režiimi kuivatas meie rahvusliku kapitali nullilähedaseks. Ent vaatamata võõrvõimu aastakümnetepikkusele ponnistusele kultuurist tal jagu saada ei õnnestunud. Praegu saame elada vabas riigis paljuski tänu meie kultuuri kannatlikkusele ja sitkusele, mis koos põlise vabadusihaga on nagu hõõguvad söed tasase pinna all. Tänu kultuurile on meil kodumaine ettevõtlus, mida väljast tulijad iseloomustavad pragmaatilise ja usaldusväärsena.
    Kui raha napib, tulevad teised. 22 aastat pole teab mis pikk aeg, kuid siiski piisav, et märgata Eesti kapitali tõusu ja tugevnemist. Ettevõtluses on selle ajaga paljugi juhtunud. Paar buumi, paar kriisi. Valusaid äpardumisi ja säravaid edulugusid. Mis seal salata, väliskapitalile on müüdud ka häid ja olulisi ettevõtteid. Võib-olla ahvatlusest, võib-olla hirmust, võib-olla vähesest kogemusest. Aga on ka ostetud. Ning sugugi mitte vähem väljapaistvalt. Silm puhkab Tallinki laevadel.
    Millist rolli mängib praegune Eesti kapital kodusel ettevõtlusmaastikul? Näiteks toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubanduses kuuluvad esimesest seitsmest ketist neli kohalikele. Ehitusfirmade turul, kus just teatas oma lahkumisest Põhjamaa kontsern, on seis küllaltki sarnane. Toiduainetööstuses kipuvad meie lipulaevad libisema väliskapitali rüppe. Eriti tuntav on see jookide puhul. Head Eesti õlled, mis valmivad pikkade traditsioonidega Eestimaa pruulikodades, ei ole meie omad. Juba kolm aastat kuuluvad rahvusliku kommivabriku aktsiad norrakatele.
    Drastilisim on seis panganduses, kus skandinaavia kapital on teinud puhta töö. Suurim Eesti kapitalile kuuluv krediidiasutus asub auväärsel kuuendal kohal. Võrdluspilt Soomega on ere: esimesest kümnest pangast kaheksa kuulub seal kohalikele. Kuid mis siin ikka viriseda. Liberaalsel majanduspoliitikal on hind. Kui endal raha napib, tulevad teised. Pühivad Welcome to Estonia kirjaga jalamatil jalad puhtaks ja võtavad aktsionäride koosolekul sisse oma mõjukad kohad.
    Viimastel aastatel oleme täheldanud ettevõtete tagasiostmisi välismaistelt omanikelt. Põhjusi, miks välisinvestor lahkub, on mitu. Vaid osa nendest on seotud meie turu väiksuse ja kahanenud kasvuväljavaadetega. Kuid fakt, et nii mõnigi endine, siinset välisfirmat ohjanud kohalik juht on väljaostu käigus saanud firmaomanikuks, tugevdab kodumaist ettevõtlust ja kasvatab rahvuslikku kapitali.
    Toetage Eesti kultuuri. Ma loodan, et ei kõla liiga paatoslikult, kui väidan, et rahvuslikul kapitalil on missioon. Ning see ei ole täita eesti soost kapitalistide taskuid, vaid domineerida kohalikus majanduses, eksportida eripära ja aidata kaasa meie kultuurikuvandi loomele piiri taga. Tugev rahvuslik kapital ei koondu ühtedesse kätesse, vaid jaguneb paljude tegijate vahel. Seetõttu peab see kaasa aitama ka ettevõtjate positiivsele iibele. Tehke oma juhtkonnast kaasaktsionärid, aidake kapitalipaigutusega noori alustavaid ettevõtteid.
    Ning toetage eesti kultuuri, Eesti kapitali ema, kes on üle elanud ajad, mida kapital ei suutnud. Kinkige talle 2% kasumist, et ta kasvaks, mitmekesistuks, tugevdaks ja tutvustaks meid ka ülejäänud maailmale. Sest niipea, kui kaob rahvuskultuur, on kriips peal ka rahvuslikul kapitalil, sellel ainsal kogu planeedil, mis lisaks rentaablusele mõtleb ka Eesti heaolule ning tulevikule.
    Ja meil on, mille nimel elada: järgmise jääajani on jäänud 15 000 aastat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Riigikohus muutis kevadel vastutuse põhimõtteid kortermajade veetorude purunemisel
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.