Rahapuudust ravib eestlane laenuga

Eesti erinevates ühiskonnagruppides annab tooni ebakindlus oma finantstehingutes, hoolimata palga- või haridustasemetest. Nii madalama kui ka kõrgharidusega ja nii rikkamaid kui ka väikseima netosissetulekuga eestlasi ühendab ebakindlus oma finantstegevuses ning peataolek rahapuuduse tekkimisel, mil kiputakse võtma uusi laene.

96 protsendil eestlastest on regulaarne sissetulek ning 36 protsendil finantskohustusi. Viimased on ka kõige kogenumad infoallikate kasutajad oma finantsasjades selguse loomiseks. Nad oskavad erinevate finantsteenuste kohta sobivatelt allikatelt infot pärida, kuid rahalise puudujäägi tekkimisel on ikkagi varmad uusi laene võtma, krediitkaarti kasutama või midagi maha müüma, sest asjade muretsemisel peavad nad laenamist mõttekamaks kui raha kogumist.

Kahetsevad investeeringuidPõhi- või keskharidusega Eesti elanikud on laenude, liisingute ning kindlustuste võtmisel kõige skeptilisemad ning ettevaatlikumad, samas kipuvad nad laenama raha isegi igapäevaeluliste kulutuste tarbeks. Rahaasjade ajamisel tunnevad nad end väga murelikena ning kaaluvad, sarnaselt pensionäridele, pea igat ostu põhjalikult, selgus uuringust.

Oma rahaasjades pikaajalisi plaane tegevad Eesti elanikud on võtnud mitmeid suuremaid laene, kuid on nende suhtes siiski äärmiselt konservatiivsed, panustades palju oma elukeskkonna kindlustamisse. Nad on ainus segment üiskonnast, kes hindab oma teadlikkust rahaasjades suhteliselt kõrgelt.

Samas tegelevad nad ka investeerimisega, näiteks aktsiatesse, kuid neid tehinguid kahetsevad nad regulaarselt ikka ja jälle. Samas juhib neid plaan kindlustada omale elamisväärset pensionipõlve.

Lastega pered säästavad väheLastega pered, kel pole tagasimaksmisel ühtegi eluasemelaenu, suudavad sellest hoolimata säästa maksimaalselt 10 protsenti sissetulekust, mida kasutavad laste harimiseks, eluaseme remontimiseks või reisimiseks. Eluasemelaenu tagasi maksvad lastega pered kulutavad sageli laenude tagasi maksmiseks enam kui poole oma sissetulekust. Samas on nad suurimad impulssostude tegijad ning oluline nõuandja rahaasjades on nende jaoks sotsiaalmeedia.

Kõige finantskindlamalt elavad 55aastased ja vanemad töötavad inimesed. Neil pole suuri laene ja finantsolude parandamiseks kasutavad nad meelsasti tähtajalisi hoiuseid. Kuna nad on rahaasjade ajamisel ettevaatlikud, on ka ebaõnnestunud finantstehinguid vähe.