Eesti noored teevad impulssoste ja armastavad kiirlaene

Eesti 18-26aastased noored pole rahaasjades eriti kodus, mistõttu langevad nad enese nähtavaks tegemiseks sageli impulssostude ohvriks ega tunne hirmu kiirlaenude ees, selgub Saar Polli uuringust.

Noored on esirinnas impulssostude sooritamises enese nähtavaks tegemiseks ning spontaanselt kiirlaenude võtmises, selgub 2012. aasta andmete põhjal tehtud uuringust eestlaste finantskirjaoskusest.

22 protsendil vanusegrupi esindajaist on õppelaen ning teiste ühiskonna segmentidega võrreldes on neil märgatavalt rohkem SMS- ja kiirlaene. Väikelaene ja järelmakseid on neil Eesti keskmisega võrdsel määral ning isiklikke autoliisinguid ja eluasemelaene väga vähe, viimast vaid 6%-l. Samuti ei armasta noored eriti ka kindlustusi, väga vähe tehakse näiteks kasko-, elu- või reisikindlustusi.

Kohustuslik pensionifond on umbes pooltel noortel, vabatahtlikku pensionifondi osakuid aga on neil keskmisega võrreldes palju vähem. Vaid väike osa noortest on kursis sellega, et pensionifondidesse tehtud sissemaksed võivad oma väärtust kaotada. Samuti on noortel keskmisega võrreldes vähem nii arveldusarveid kui deebet- ja krediitkaarte.

Üle 40% noortest ei tea, kelle poole oma õiguste kaitseks pöörduda, kui neil peaks finantsasutusega lahkhelisid tekkima. Peamine allikas on nende jaoks tarbijakaitseamet, järgnevad kohus, teenusepakkuja ja jurist. Intressi arvutamises on noored üsna kehvad. Riiklikult tagatud säästmis- ja investeerimisvõimaluste temaatika on samuti suhteliselt tundmatu maa.

Igapäevaste rahaasjade eest vastutab ise vaid 30% noortest, ülejäänute puhul teeb seda mõni teine leibkonnaliige. Ligi pooled noored kasutavad olukorra lahendamiseks võimalust eluks vajalikku lähedastelt laenata, see on suurem osakaal kui üheski teises segmendis.

Kuigi nad ise seda hoiakuliselt ei taju, on noored eestlased materiaalselt vähe kindlustatud. Kui nende suurim sissetulekuallikas kaoks, peaksid nad ülejäänud ühiskonnagruppidega võrreldes vähem aega vastu.