• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 10.12.13, 13:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Säästmine pole Eestis veel normaalne rutiin

Raha tajutakse argitasandil kui lihtsalt vahendit, mitte kui asja iseeneses, millega peab eraldi tegelema, tõdes Tartu ülikooli teadur Margit Keller rahatarkuse konverentsil.
"Kuniks inimesel pole rahaprobleeme, puudub tal otsene sund ja harjumus raha planeerida ja juhtida. Kui midagi juhtub, tekib sund, aga mitte harjumus. Praegu pole meil veel piisavalt harjumusi ehk rutiini aktiivseks raha kokku hoidmiseks. Säästmine pole veel kollektiivne normaalsus ehk osa normaalsest elurutiinist," selgitas tarbimiskultuuri ekspert ja sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Keller.
Valdaval osal eestlastest pole tema sõnul veel kombeks hankida rahaasjade korraldamiseks infot asjatundjailt, teha pikaajalisi rahateemalisi plaane nagu pere eelarve ning kindlustada oma tulevikku muude finantsinstrumentide kaudu kui kohustuslik pensionifond.
Finantsteenuste pakkujaid tajutakse Kelleri sõnul agressiivsetena ning raha on endiselt meie ühiskonnas veel eraasi, millest naljalt ei räägita.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keller rõhutas, et üksikisikute informeerimisest ja manitsemisest ei piisa inimeste finantskäitumise muutmisel, sest loogilises ahelas muudab uus teadmine kõigepealt hoiakut ning alles seejärel käitumist. "Rohkem teadmist ei muutu automaatselt "õigemaks" hoiakuks, mis omakorda ei muutu automaatselt "õigeks" käitumiseks," sõnas ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele