Mari Mets • 10. detsember 2013 • 1 min
Jaga lugu:

Säästmine pole Eestis veel normaalne rutiin

Raha tajutakse argitasandil kui lihtsalt vahendit, mitte kui asja iseeneses, millega peab eraldi tegelema, tõdes Tartu ülikooli teadur Margit Keller rahatarkuse konverentsil.

"Kuniks inimesel pole rahaprobleeme, puudub tal otsene sund ja harjumus raha planeerida ja juhtida. Kui midagi juhtub, tekib sund, aga mitte harjumus. Praegu pole meil veel piisavalt harjumusi ehk rutiini aktiivseks raha kokku hoidmiseks. Säästmine pole veel kollektiivne normaalsus ehk osa normaalsest elurutiinist," selgitas tarbimiskultuuri ekspert ja sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Keller.

Valdaval osal eestlastest pole tema sõnul veel kombeks hankida rahaasjade korraldamiseks infot asjatundjailt, teha pikaajalisi rahateemalisi plaane nagu pere eelarve ning kindlustada oma tulevikku muude finantsinstrumentide kaudu kui kohustuslik pensionifond.

Finantsteenuste pakkujaid tajutakse Kelleri sõnul agressiivsetena ning raha on endiselt meie ühiskonnas veel eraasi, millest naljalt ei räägita.

Keller rõhutas, et üksikisikute informeerimisest ja manitsemisest ei piisa inimeste finantskäitumise muutmisel, sest loogilises ahelas muudab uus teadmine kõigepealt hoiakut ning alles seejärel käitumist. "Rohkem teadmist ei muutu automaatselt "õigemaks" hoiakuks, mis omakorda ei muutu automaatselt "õigeks" käitumiseks," sõnas ta.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt