• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus arutab Eesti-Soome gaasitoru rajamist

    Valitsus arutab homsel istungil hoonestusloa menetluse algatamist Balticconnectori nimelise maagaasi torujuhtme rajamiseks Soome lahte.

    Korralduse eelnõu esitaja on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
    Eelnõu kohaselt algatatakse hoonestusloa menetlus Gasum Oy esitatud taotluse alusel kavandatava maagaasi torujuhtme rajamiseks Soome lahte.
    Taotluse kohaselt kavandatakse Soome lahte Balticconnectori nimeline maagaasi torujuhe koos juurdekuuluvate rajatistega. Torujuhe ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid, parandades tunduvalt riikide maagaasi tarnimise valikuvõimalusi, varustuskindlust ja gaasi regionaalset kättesaadavust, samuti energia ülekannete töökindlust erinevate olukordade tarbeks nii Soomes kui Balti riikides.
    Balticconnector on prioriteetsena ära märgitud ka Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa ühishuvi projektide nimekirjas. Taotluse kohaselt on torujuhtme maabumiskoht Eestis Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (taotluses välja toodud sobivateks kohtadeks on Kersalu või Pakrineeme).
    Maapealse torujuhtme pikkus kompressorjaamani on umbes 1,2 km. Maabumiskoht, torujuhtme asetus kompressorjaamani ning kompressorjaama asukoht kajastuvad Paldiski linna üldplaneeringu teemaplaneeringus.
    Avamere torujuhtme asukoha ja marsruudi valimisel on taotleja arvesse võtnud torujuhtme pikkust, külgnevaid alasid, laevateid, riigikaitse aspekte, ankurdusalasid, geofüüsilisi tegureid ja merepõhja omadusi. Samuti arvestati olemasolevate gaasivarustussüsteemidega ning võimaliku regionaalse LNG-terminali asukohaga.
    Torujuhtme aastane gaasi ülekandevõimsus on kaks miljardit kuupmeetrit ja maksimaalne tunnivõimsus 300 000 kuupmeetrit. Torujuhtme kavandatav kestvus on 50 aastat. Kõikide lubade olemasolul ehitatakse torujuhe 2016. ja 2017. aastal ning võetakse kasutusele 2018. aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.