• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piire ületav pangandus vajab koostööd

    Pangandusliitu kui suuremasse klubisse võiksid kuuluda ka euroalavälised riigid, näiteks Rootsi ja Taani, kuna SKPga võrreldes on sealsed pangad väga suured.

    “Kui mõni neist pankadest hätta peaks sattuma, on koormus sellele riigile äärmiselt suur,” arutles reedel  Tallinnas toimunud IMFi, Eesti Panga ja Rootsi keskpanga korraldatud finantskonverentsil IMFi Euroopa osakonna asedirektor Mahmood Pradhan.
    Rootsis ületab nelja suurima panga varade maht SKP enam kui neli korda ja näilise stabiilsuse varjus on erinevaid ohte. Kuumav kinnis­varaturg ja elanike suur laenukoormus olukorras, kus nende likviidsuspuhvrid on väiksed. See võib ühel hetkel küsimärgi alla seada ka pankade tervise. Nõrgaks kohaks võib lugeda ka Rootsi pankade suure sõltuvuse välisrahast.
    “Äkki oleks siiski mõttekam olla suurema klubi liige, et jagada koormat Euroopa Liidu tasandil,” arutles Pradhan. Euroopa pankade varad on kokku 52 triljonit dollarit, Rootsi nelja suurpanga varad võrdluseks 1,5 triljonit. “Probleeme oleks võibolla lihtsam ühtse kriisihaldusmehhanismi kaudu lahendada.”
    Mehhanism kipub keeruliseks. Kuidas see mehhanism toimima hakkaks, üritavad ELi rahandusministrid kokku leppida sel nädalal enne neljapäeval Brüsselis algavat Ülemkogu, kus omakorda ELi valitsusjuhid selle kinnitada loodavad.
    Üleminekuperioodiks, kuni ühtne kriisihaldusfond pankadelt koguneb, pakub eesistujariik Leedu keerulist süsteemi, kus ühisvastutuse osa kasvab järk-järgult ja liikmesriikidele jääb raskustes pankade saatuse määramisel omajagu sõna­õigust.
    “Esimest korda olen hakanud muretsema, et pangandusliit ei saa valmis piisavalt kiiresti,” tunnistas Tallinnas Itaalia UniCredit panga globaalmajanduse peaökonomist Erik Nielsen.
    Nielsen kirjeldas oma panga näitel, kuidas kriisiga on Euroopa finantsturg killustunud ja kapitali vaba liikumine sisuliselt tõkestatud.
    Uni­Credit peab suure osa Saksamaal kogutud hoiustest parkima Euroopa Keskpanka, kuna laenunõudlust ei ole, selle asemel et seda raha näiteks Itaalias või Hispaanias firmadele välja laenata. Absurdne on ka olukord, kus sarnased hotelliärid Alpi suusakuurordis saavad eri hinnaga laenu, kuna üks asub Austrias, teine Itaalias.
    “Kuidas sellistes oludes peaks majandus kasvama!” taunis Nielsen kõrgeid intressimäärasid ­euroala raskustes ääreriikides.
    Ka pankade rahastus ei peaks sõltuma panga koduriigi reitingust.
    Pangandusliiduga on kavas peatada nõiaring, kus pankade ja valitsuste rahandusprobleemid vastastikku võimenduvad, ning loodetakse Euroopa ühtne finantsturg taas toimima saada.
    “Sellist liitu on vaja kiiresti,” ütles Nielsen, “aga see on fenomenaalselt keeruline.”
    Põhjala ja Balti riikide vahel on minimudel erinevate riikide finantsasutuste ja järelevalve koostööst aastaid toiminud ja ka kriisiristsed saanud.
    “Kui Põhjala pangad poleks kohale jäänud, oleks Läti kriis olnud veel sügavam,” ütles Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics. “Oleme väga heas klubis,” põhjendas ta, miks Läti majandus kriisi järel kiiresti jalad alla sai.
    Olles reaalselt kogenud piiriülese koostöö kasu, nagu Lätis, ja selle puudumise laastavaid tagajärgi, nagu Islandil, on Põhjala ja Balti riikide peamine mure praegu, et Euroopa tasandil käivituv süsteem senise regionaalse koostööga võimalikult hästi haakuks.
    Järelevalvega seotud kulusid tuleb juurde ja kui sellest paremat tulemust ei sünni, oleks see pettumus, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
    Töötav eeskuju. Teisalt võib piirkond ülejäänud Euroopale kogemusi jagada, sest probleemid on sarnased, mis muudavad finantssektori poliitika ja järelevalve koordineerimise Euroopas sedavõrd keeruliseks.
    Ka Põhjala ja Balti riikide vahel on väga palju erinevusi – ühed on rahaliidus, teised liitumas, kolmandatel on selleks võimalus, neljandatel ei ole. Majandused on erinevas tsüklis ja riskide ohjamise meetmed on erinevad ning erinevas rakendusjärgus.
    “Kui koostöö ja koordineerimine on olnud selles regioonis võimalik, on alust loota, et see on võimalik kogu Euroopa Liidus,” nentis Hansson.
    Islandil kole kogemus
    Islandi piiriüleste pankade tõus ja langus tõi välja fataalsed puudujäägid Euroopa Liidu ühisturu pangandusreeglites, meenutas reedel Tallinnas Islandi keskpanga juht Mar Gudmundsson.“Näeme Islandi kogemusest, et finantsturgude integratsioon võib väiksele avatud majandusele palju kasu tuua, kuid kätkeb ka olulisi riske, mis võivad muutuda košmaariks, kui neid ei piirata,” ütles Gudmundsson IMFi, Eesti Panga ja Rootsi keskpanga korraldatud finantskonverentsil.2008. aastal, mil Islandi pangad sattusid raskustesse, ületasid pankade varad riigi SKP kümme korda. Euroopa tasandil toona mingit koostööd piiriüleste pankade probleemide lahendamiseks ei olnud.Gudmundsson toetab pangandusliidu loomist, millel oleks kõik kolm komponenti – ühtne järelevalve, ühtne kriisihaldus ja ühtne hoiusekindlustuse süsteem.Islandi kogemus näitab Gudmundssoni sõnul veel ka seda, et väikeriigil on ujuv valuutakurss sageli šokkide ja ebastabiilsuse allikas, mitte majanduse stabiliseerimise hoob.Viis aastat pärast pangakrahhi on Islandil jätkuvalt jõus kapitalikontroll.“On olnud igasuguseid ideid,” möönis Gudmundsson küsimuse peale, mis saab Islandi kroonist.  Kaalutud on nii Kanada dollari kui ka euro käibelevõttu, kuna kaheldakse, kas Islandi kroon enam omal jõul toime tuleb. “Aga see ei ole valitsuse poliitika,” ütles Gudmundsson. “Valitsuse poliitika on, et Islandil on kroon ja nii see ka jääb vähemalt lähemas perspektiivis.”Liitumiskõnelused Euroopa Liiduga on Islandi uus valitsus praegu peatanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.