Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroala võlakirjaralli võib varsti otsa saada
Perifeeriariikide võlakirjade tootlus on viimasel kahel aastal vähenenud ja võlakirjade hinnad rallinud – tundub, et eurotsoon on võlakriisist küll ebakindlalt, kuid siiski märgatavalt taastunud. Kahjuks võib võlakirjaralli varsti lõpule jõuda.
Alates 2011. aasta algusest on välismaalaste nõudlus Hispaania ja Itaalia võlakirjade järele vähenenud. Mõlema riigi pangad on Euroopa Keskpangalt odavalt laenanud ja ostnud riigivõlakirju. See on viinud alla mõlema riigi laenamiskulud.
Peamine küsimus on aga selles, mis saab siis, kui odavatele laenudele kriips peale tõmmata? Sellele pole veel vastatud vaatamata Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi lubadusele teha euro päästmiseks kõik, mis võimalik.
Märkimisväärset kogust odavaid laene, mida Euroopa Keskpank jagas eurotsooni pangandussüsteemi pikaajalise refinantseerimise (LTRO) sildi all, kasutati selleks, et osta Itaalia ja Hispaania võlakirju, mille maksetähtajad saabuvad kas järgmise aasta lõpus või 2015. aasta alguses. Ühed suurimad LTRO-laenajad olid Hispaania ja Itaalia pangad, mis kokku laenasid umbes 300 miljardi euro väärtuses.
Pangad satuvad surve alla. “Itaalial ja Hispaanial võib 2014. aasta lõpus raskusi tulla, kui nende pangad ei taha või ei suuda uusi võlakirju osta,” ütles Citigroupi Euroopa G10 valuutastrateegia juht Valentin Marinov CNBC-le.
Eurotsooni pangad satuvad järgmisel aastal surve alla, kuna algab EKP varade kvaliteedi kontroll, mis tähendab, et pangad peavad müüma riskantseid võlakirju, mida nad odavate laenude eest ostsid.
Kui Hispaania ja Itaalia 10aastase tähtajaga võlakirja tootlus tõusis möödunud aastal üle 7 protsendi taseme, arvati, et Hispaania ja Itaalia on minemas Kreeka, Iirimaa ja Portugali teed ja küsivad abipaketti.
Itaalia ja Hispaania on eurotsooni suuruselt kolmas ja neljas majandus. Seega, ükskõik milline oht nende riikide stabiilsusele, eriti vajadus abipaketi järele, mõjutab kogu euroala ja nõrgestab eurot.