• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Luukere kapis

    Läbi 2013. aasta oli taas päevakorral VEB Fondi haihtunud miljonite dollarite saatus.

    Teema sai uuesti avapaugu jaanuaris, kui keskpank avalikustas VEB Fondi auditi ja hulga dokumente ning aastaid VEB Fondis toimunut uurinud ajakirjanik Toomas Kümmel viskas õhku spekulatsiooni, et Vnešekonompanga blokeeritud kontolt välja võetud raha võis jõuda kõrgetele reformierakondlastele kuuluva firma R-Hooldus arvele.
    Üks avaldatud dokumentidest oli Vnešekonompanga kiri Eesti Pangale, mis saadeti 30. jaanuaril 1995 Eesti Panga presidendile Siim Kallasele, mille ta allkirjastas 9. veebruaril 1995. 5. aprillil 1995 vastas Eesti Pank VEBi kirjale. Auditist selgus, et selles kirjas oli teadlikult esitatud valeandmeid ning Kallase järel Eesti Panga juhiks saanud Vahur Kraft allkirjastas valeandmeid sisaldanud kirja.
    Nimelt teatas Eesti Pank, et Vene firma TSL International nõue VEBis on 32,3 miljonit dollarit, kuigi tegelikult oli nõue 0 dollarit. Keskpanga audiitorid selgitasid välja, et valenõude suurus ei olnud juhuslik. Nii suur oli Eesti Panga, valitsuse ja TSL Internationali omaniku Aleksandr Matti teise firma nõue kokku VEBi vastu.
    Kallas on nimetanud VEB Fondi temaatikat rahvaluuleks. Novembris käis ta kunagise Eesti Panga presidendina riigikogus moodustatud VEB Fondi uurimiskomisjoni ees ütlusi andmas.
    Autor: 1321-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Valitsus pani oma püsimise kaalule: lisaeelarve läheb usaldushääletusele
Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu kolmapäevasel istungil.
Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu kolmapäevasel istungil.
Kinnisvaraekspert põgenike üüritoetusest: idee on hea, aga kortereid pole ju
Riik otsustas laiendada üürilepingu toetuste meedet ja pani kohalikud omavalitsused maksma üürileandjatele toetust, et motiveerida neid Ukraina sõjapõgenikke majutama. 1Partner kinnisvarabüroo juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul pole see idee iseeneset paha, kuid põgenike majutamise probleemi see siiski ei lahenda – turul lihtsalt pole piisavalt palju üürikortereid.
Riik otsustas laiendada üürilepingu toetuste meedet ja pani kohalikud omavalitsused maksma üürileandjatele toetust, et motiveerida neid Ukraina sõjapõgenikke majutama. 1Partner kinnisvarabüroo juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul pole see idee iseeneset paha, kuid põgenike majutamise probleemi see siiski ei lahenda – turul lihtsalt pole piisavalt palju üürikortereid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.