• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahtleb mälukaotuses

    Eesti Panga juhi Ardo Hanssoni sõnul võiksid kunagised keskpanga tegevjuhid VEB Fondist ja 32 miljoni dollari väärtuses valeandmetega kirjast rohkem mäletada.

    "Kui mitte mäletamine on totaalne, siis tekib küll küsimus, kas see päris nii on," kommenteeris Hansson endise Eesti Panga asepresidendi ja VEB Fondi juhi Enn Teimanni seni antud vastuseid.
    Äripäevas ilmus aasta tagasi intervjuu Teimanniga, kes sõnas VEB Fondi teemast rääkides, et tema mälu pole viimasel ajal hea. Küsimusele, kes oli Eesti Pangast välja saadetud valeandmetega dokumendi koostamise organisaator, vastas Teimann: "Mida ei tea, seda ei tea. Pagan teab, kust see tuli!"
    Võltsdokument koostati 1995. aastal, kui Eesti Panga nõukogusse kuulus ka Hansson. Praegune Eesti Panga juht käis täna riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjonile sel teemal selgitusi andmas.
    Riigikogu komisjon loodi aasta tagasi, et uurida, mis põhjustel ja kelle initsiatiivil toimusid VEB Fondis tehingud, tänu millele sai Venemaa viinaärimehe Aleksandr Matti firma TSL International alusetult 32 miljonit dollarit.
    Hansson kahtles, et selles teemas ka riigikogu komisjon täielikku selgust saab.
    Järgneb Ardo Hanssoni intervjuu Äripäevale:
    Kui hästi olid Eesti Panga nõukogu liikmed kursis keskpanga ja Vnešekonompanki vahelise kirjavahetusega?Seda spetsiifilist kirjavahetust me kindlasti ei vaadanud. Nõukogu käis koos võib-olla kord kuus ja tegeles igasuguste küsimustega. Kui vahetevahel tegelesime laiema VEB Fondi teemaga, siis nende kohta on protokollid kõik üleval (EP avalikustas ligi aasta tagasi kõik VEB Fondi kohta käivad dokumendid oma kodulehel – toim). Päevast päeva me kirjavahetusega küll ei tegelenud.
    Te saate siis kindlalt väita, et ei teadnud toona sellest kirjavahetusest ega võltsitud kirja koostamisest?Jah.
    Kas on võimalik, et toona püüti nõukogu liikmete eest varjata võltsandmetega dokumendi koostamist?Ühtegi varianti ei saa välistada. Järelvalvaja ehk nõukogu ei saa üle õla vaadata 24/7. See pole ka tema ülesanne. Järelevalvaja saab alati valikulise pildi asjadest. Ta võib pistelisi asju kontrollida, aga ta ei saa kunagi 100%-liselt kontrollida ega peakski. See taandub alati usaldusele. Küsimus on, kas usaldust kuritarvitati. Mul ei ole ka põhjust seda väita. See jääb rippuma.
    Eesti Pank on öelnud, et võltsitud dokumendi koostamine oli organiseeritud tegevus. Kas tänaseks on komisjonil, Eesti Pangal või Teil aimu, kes selle organiseeritud tegevuse taga olid?Me ütlesime, et see viitab organiseeritud tegevusele. Suure tõenäosusega see nii ka oli. Aga nagu me ütlesime Eesti Panga auditis, siis sellele miks-küsimusele me ei osanud vastata. Me ei tea isegi, kuidas need andmed jõudsid sinna kirja, kes sisestas ja mis põhjusel. Ma usun, et riigikogu komisjon saab natukene seda pilti täiendada. Usun, et lõppude lõpuks saame täiendavat selgust. Kas me saame täit selgust? Ma väga kahtlen. Võib-olla seda oleks liiga palju oodata.
    Kas asepresidendid olid selle teemaga rohkem kursis kui nõukogu liikmed?Jah, olid küll. Kogu tegevjuhtkond pidi loomu poolest rohkem kursis olema, sest tegelesid selle teemaga päevast päeva.
    Selleaegne Eesti Panga asepresident Enn Teimann on öelnud, et ei mäleta sellest midagi. Kui usutav see Teie hinnangul on, et taolisel positsioonil inimesel sellise dokumendi koostamine ununes?Ma arvan, et selliste asjade puhul on täiesti legitiimne öelda, et ei mäleta. See on rohkem kehakeele küsimus: kas sa oled rohkem mäletamise või mitte mäletamise juures ning kas sa proovid aidata selguseni jõuda või mitte? Kui mitte mäletamine on totaalne, siis tekib küll küsimus, kas see päris nii on. Ikkagi midagi peaks mäletama emotsioonidest, motivatsioonidest ja meeleoludest. See oli pikk protsess. Kui tegu oleks olnud ühe kirjaga, siis võiks öelda, et ei mäleta.
    Kas Siim Kallase puhul võiks ka eeldada, et ta teab rohkem, kui räägib?Ta oli panga president siiski mitu aastat. Kui kiri tuli sisse, oli tema president ja andis mingisuguse korralduse. Selle perioodi kohta, mis viis kirja koostamiseni, ilmselt midagi on tal meeles. Aga kui küsimus on kirja kohta, siis ta saab kindlasti väita, et polnud sellel ajal Eesti Panga president ega tea asjast midagi. Ma arvan, et see võis tõesti nii olla.
    Näib, et hetkel on ehk ebasoodsaimas olukorras Vahur Kraft, kelle allkiri seisab võltsitud dokumendil. Samuti on Eesti Pank ümber lükanud Krafti esitatud väited. Kuivõrd palju Teie näete Krafti süüd selles asjas?Olime auditiga väga täpsed ja me pole nimeliselt süüdistanud mitte kedagi, sest me ei teadnud motivatsioone ja see polnud meie asi. Me ei taha kergekäeliselt öelda mõne isiku kohta midagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Maa-ameti andmete anomaalia tekitas tormi veeklaasis
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.