Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mait Palts ei näe seaduse muutmisest reaalset kasu

    Kaubanduskoja peadirektor ei ole rahul käibemaksuseaduse muudatustega, sest endiselt kannatavad ka ausad ettevõtjad.

    "Keegi ei ole vaidlustanud iseenesest ju asjaolu, et maksuhaldurile on ilmselt vaja maksupettustega paremaks võitlemiseks rohkem või paremini töödeldavat informatsiooni ning sedagi, et maksupettused eksisteerivad," kommenteeris Palts seaduseelnõus tehtud muudatusi. "Küsimus on nüüd vaid selles, kuidas infot juurde saada ja petturitega tegeleda nii, et aus ettevõtja ei kannataks ja tema kohustused ei kasvaks. Siin on meil põhimõttelised erimeelsused," sõnas ta.
    Paltsi hinnangul oleksid ettevõtjad mõningaste uute kohustustega päri, kui oleks selge, milline on neist tulenev reaalne kasu.
    "Täna vajab see ikka veel selgust - näiteks kui varem on räägitud u 200miljonilisest maksuaugust või 226 miljonist, siis nüüd võib seletuskirjast lugeda numbreid kuni 300 miljonini," väljendas Palts segadust. Samas nentis ta, et ilmselt on maksuaugu hindamine keeruline ja metoodikaid erinevaid, kuid tema sõnul on suur vahe, kas soovitud kasu - 30 miljonit, saadakse 300 miljoni alusel või 200 miljoni alusel.
    Ta tõi välja, et käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõus väga palju muudatusi tehtud ei ole ning seda oli ka ette arvata. Positiivsena tõi ta välja, et teatud nn vabade elukutsete esindajatele on tehtud kohustusest erand. Samuti on ajutiselt lubatud deklareerimine tehingupartnerite lõikes summeeritult. See oli jaekauplejatelt tulnud soov, mida kaubanduskoda toetas. "Kuivõrd tervikuna tundub loogiline, et pettuste vältimiseks piisab ka tehingupartnerite omavaheliste tehingumahtude võrdlemisest," põhjendas Palts.
    Kuigi tema hinnangul ei ole õigusliku poole osas palju muudatusi, on vormistus nüüd eeskujulik, mistõttu leidis Palts, et kui see oleks nii ka esimesel korral olnud, koos ettevõtjatega toimuvate aruteludega, oleks vastuseis olnud väiksem.
    "Aga küsimus ongi, et see, mis praegu tehti, oleks tulnud teha juba varem. Kui hinnata nüüd kuu ajaga tehtud analüüsi, siis loomulikult tuleb sellele protsessile anda hindeks vähemalt hea, kui mitte enamgi. Kuid mis takistas seda kõike tegemast kohe alguses ning mitte alles siis, kui president eelnõu tagasi saadab?" küsis Palts.
    Viimaste kuude jooksul on maksupettustest räägitud rohkem kui viimasel paaril aastal kokku ja see on positiivne, sest loob eeldused nende vastu võitlemiseks sobivate vahendite väljatöötamiseks, leidis Palts.
    Ta kõneles, et kaubanduskojas on arutatud selliste alternatiivsete lahenduste üle, mis võiksid maksuhaldurit info kogumisel aidata, kuid ei oleks ettevõtjatele nii koormavad. Võimalik, et oleks vajalik vaadata üle ka praegune sanktsioonimeetmete rakendamise praktika ja võimalused selle tõhustamiseks, märkis ta.
    "Kui mitmesajatuhandelist maksupettust üritav isik pääseb vaid deklaratsiooni parandamise ja intressi tasumisega, ei pruugi sel piisavat preventiivset mõju olla. Samuti ei anna ainuüksi info juurde kogumine maksuhaldurile palju enamat, sest lõpuks on vajalik ikka ka tehingute sisu ja skeemide tuvastamine ning menetlemine, mis nõuab paratamatult ka inimressurssi," rääkis Palts.
    Sel nädalal valmis rahandusministeeriumis uus seletuskiri nn 1000euroste arvete seadusele ehk käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõule. Senise nelja lehekülje asemel on uus seletuskiri 88 lehekülge pikk ja märksa põhjalikum.
    Kõnealune eelnõu kehtestaks muu hulgas käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid.
    Uuele eelnõule ootab ministeerium muudatusettepanekuid 3. veebruarini.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.