10 ettepanekut 1000euroste arvete seadusele

Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Audiitorkogu esitatud avalduses seisab, et uus eelnõu ei ole sisuliselt muutunud ja peamine uuendus on oluliselt mahukam seletuskiri.

Organisatsioonid on endiselt seisukohal, et kavandatav muudatus on ausate ettevõtjate suhtes liiga koormav. Ühisavalduse esitanud liidud on nõus toetama kavandatavaid käibemaksuseaduse muudatusi, kui eelnõule tehakse veel kümme muudatust ja täiendust. 

1. Deklareeritava väärtuse piirmäära tõstetakse 1000-lt eurolt 3000-le.

2. Riik hüvitab maksumaksjatele kõik ühekordsed kulud, mida uue süsteemi rakendamine kaasa toob (tarkvara arendused, tööjõu kulu jne). Hüvitamine toimub kuludokumentide alusel umbes sarnases menetluses, mis kehtestati 2009. aastal käibemaksumäära tõstmisel.

3. Deklaratsiooni lisa täitmisest tekkivate jooksvate tööjõukulude katteks makstakse igale deklaratsiooni lisa esitajale kompensatsiooni, mille suurus on 1% KMD lisas deklareeritud tehingute väärtusest ning lisaks 0.15 eurot iga deklaratsioonirea eest. Vastav summa arvatakse maha deklaratsioonis arvutatud käibemaksu summast (või lisatakse tagastusnõudele).

4. Suureneva töökoormuse tõttu nihutatakse käibedeklaratsiooni esitamise tähtaeg edasi maksustamisperioodi ülejärgmise kuu 10. kuupäevale.

5. Maksumaksjatele tagatakse tasuta ligipääs äriregistri infosüsteemile, et oleks jooksvalt võimalik lisada arvetele registrikoode või kontrollida tehingupartneri andmete õigsust.

6. Maksukorralduse seadust täiendatakse sätetega, kus oleks täpselt kirjas, kuidas ja kui suures ulatuses hüvitatakse maksumaksjale tekkinud kahju, kui MTA (maksu- ja tolliameti - toim) ametniku süül on toimunud ärisaladuse leke. Karistusseadustikku viiakse sisse säte, mis näeks süüdiolevale ametnikule ette karistuse äriühingu tegevuse kahjustamise eest.

7. Käibemaksuseadusesse tuuakse võimalikult suures ulatuses meetmeid, mida EL käibemaksudirektiiv lubab rakendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks.

8. Lisada konkreetsed maksuseaduste muudatused (koos jõustumise tähtaegadega), mis vähendaksid tööjõu maksukoormust ning soodustaksid Eestis uute ettevõtete käivitamist ja uute töökohtade loomist.

9. Seadusemuudatusest eeldatavasti laekuvad 30 miljonit eurot suunatakse noortespordi toetuseks.

10. Kord kvartalis koostatakse ja avaldatakse ülevaade, millest nähtuks, kui palju on käibemaksuseaduse muudatuse tulemusena laekunud riigieelarvesse lisaraha. Kui kahe aasta jooksul selgub, et prognoositud lisatulu ei laekunud, siis seadusemuudatus tunnistatakse kehtetuks ning kõik eelnõu autorid lahkuvad ametist.

Lisaks ootavad allakirjutanud valitsuse ja riigikogu liikmetelt ka isiklikku ohverdust toimiva riigirahanduse hüvanguks – näiteks palgakärbe, kuluhüvitise piiramine või ametiautost loobumine.

Sel nädalal valmis rahandusministeeriumis uus seletuskiri nn 1000euroste arvete seadusele ehk käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõule. Kõnealune eelnõu kehtestaks muu hulgas käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid.

Eelnõule ootab ministeerium muudatusettepanekuid 3. veebruarini.