• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus seadus nõuab veel arutelu

    Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester rääkis täna riigikogu täisitungil, et täna heaks kiidetud käibemaksu seaduse eelnõus jäävad tegelikult mitmed teemad üles.

    "Kui rahandusministeeriumi selle eelnõuga riigikokku jõudis, siis nad tunnistasid, et autode maksu puhul oli tõesti tegemist kiirustamisega, aga käibedeklaratsiooni osas on asjad läbi arutatud," märkis Sester. Ta lisas, et eelnõu arutamisprotsessi käigus on ettevõtlusorganisatsioonidel ja paljudel erialaliitudel tekkinud küsimusi, kahtlusi, kuulujutte ja ka reaalseid vastuseid nõudvaid tegevusi.
    Küsimused on Sesteri sõnul olnud erinevad. "Ma võtaks selle kokku nii, et kiites täna selle eelnõu heaks, näeme mitte ainult mina, vaid ka IRLi fraktsioon - kellel on viimaste nädalate jooksul olnud väga tugevad diskussioonid selle eelnõu vajalikkuse üle ja küsimustele vastuste leidmisel -, et ka täna selle eelnõu vastuvõtmisel jäävad tegelikult mitmed teemad üles."
    Sesteri sõnul on ka rahandusministeerium ja maksu- ja tolliamet nentinud, et me peaksime tagasi tulema nii kaupmeeste liidu ettepaneku juurde. "Nende kommentaarid puudutasid tehingupartnerlust, mis praegu on isikupõhisusel üles seatud. Peaksime üle vaatama advokaatidega seonduva ja sealsed konfidentsiaalsusnõuded," märkis Sester. "Tahan öelda, et täna seda eelnõu kinnitades tegelikult me oleme siin läbinud mingi osa ja järgmine aasta tuleb see teema uuesti veel kord lauale võtta."
    Riigikogu kiitis täna heaks kolmandal lugemisel olnud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse. Eelnõu kehtestab käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt tuhande euro suurusi tehinguid.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.