• OMX Baltic0,19%297,36
  • OMX Riga−0,11%916,6
  • OMX Tallinn−0,05%2 037,02
  • OMX Vilnius0,27%1 217,91
  • S&P 5000,03%6 468,54
  • DOW 30−0,02%44 911,26
  • Nasdaq −0,01%21 710,67
  • FTSE 100−0,01%9 176,49
  • Nikkei 2251,71%43 378,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,19%297,36
  • OMX Riga−0,11%916,6
  • OMX Tallinn−0,05%2 037,02
  • OMX Vilnius0,27%1 217,91
  • S&P 5000,03%6 468,54
  • DOW 30−0,02%44 911,26
  • Nasdaq −0,01%21 710,67
  • FTSE 100−0,01%9 176,49
  • Nikkei 2251,71%43 378,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 16.06.14, 12:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võlakirjade likviidsusega on probleeme

Võlakirjade tuletistehingutega kauplemise buum on tekitanud üle maailma võlakirjaturgudel uue riski – investorite võimetuse osta ja müüa võlakirju, vahendab Bloomberg.
Kui USA valitsuse 10aastase võlakirja futuuride kauplemine oli kõigi aegade kõrgeima taseme lähedal, on mõnede kestvusega võlakirjade kauplemise maht langenud mullusega võrreldes kolmandiku võrra. Jaapani 9,6 triljoni dollarilisel võlakirjaturul ei tehtud valitsuse võlakirjaga kuni keskpäevani tehinguid läinud nädala kahel päeval. Itaalia valitsuse võlakirjade likviidsuse puudus on viinud tehingukulud maailma suuruselt kolmandal võlakirjaturul üles.
Selline muutus peegeldab ebasoovitavaid tagajärgi, mis on sepitsetud keskpankade poolt, kes on langetanud intressimäärad nulli lähedale ja ostnud võlakirju, et taastada finantskriisis kannatanud majandustes nõudlust. 100 triljoni dollarilise võlakirjaturu ebaefektiivsus võib tuua investoritele kahjumite riski, kui tootlused hakkavad tõusma ajaloo madalamalt tasemelt.
„Likviidsus on muutumas tõsiseks teemaks,“ ütles Genfi pangamaja Lombard Odieri rahajuht Grant Peterkin. „Mure on, et kui investorid püüavad müüa positsioone, võib tekkida mingit liiki kitsaskoht.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

See mure on pannud investoreid suunama raha derivatiividesse, mille lepingud põhinevad alusvaral, pakkudes sama riski sidumata palju kapitali.
Ajal, mil võlakirja kauplemine on vähenenud, on börsiväliselt kaubeldud võlakirja tuletistehingute lepingute maht kasvanud aastakümnega seitsmekordseks,  rekordilisele 710 triljonile dollarile, selgub Deutsche Banki poolt kokku pandud keskpankade keskpangaks nimetatud BIS andmetest.
Viie aastaga on maailma võlakirjade keskmine tootlus langenud enam kui poole võrra, keskmiselt 1,78 protsendile, selgub Bank of America andmetest.
Diilerite võlakirjade laovaru üle maailma on kahanenud 2007. aastast 75% võrra. Viis suuremat Wall Streeti firmat kuuest teatasid läinud kvartalil võlakirjakauplemise tulude vähenemisest.
„See piirab diileritel oma bilanssi võlakirjade võtmist nagu vanadel headel päevadel,“ ütles Los Angelese varahaldusfirma DoubleLine Capitali valitsuse võlakirjade fondijuht Gregory Whiteley. „Sedasorti probleemid tõstavad oma koledaid päid ajal, kui see on suurim probleem.“
Itaalia võlakirjafutuuride kauplemismaht, mis annab ostjale õiguse osta tulevikus määratud ajal ja hinnaga riigi võlakirju, on kasvanud enam kui 800% alates 2009. aastast. Seevastu Euroopa suurima 2,43 triljoni dollarilise Itaalia võlakirjaturu keskmine päevane kauplemismaht on aastakümnega kukkunud 57%.
Maailma suuruselt teisel võlakirjaturul Jaapanis on praktiliselt võlakirjade kauplemine seiskunud, kuna keskpank haarab ära umbes 70% igakuiselt emiteeritavast võlast.
Ka maailma kõige likviidsemal võlakirjaturul USAs on võlakirjade ostmine ja müümine kahanenud, kuid nendel põhinevate derivatiivide kauplemine on kasvanud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 1 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele