Europarlament valib uut presidenti

Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimene ülesanne on 1. juulil salajasel hääletusel valida parlamendile president. Kandidaate presidendi ametikohale võivad üles seada fraktsioonid või vähemalt 40 parlamendiliiget.

Presidendi volitusi täitev Gianni Pittella, kes valiti tagasi 8. koosseisu, juhatab istungit uue presidendi valimiseni, mis toimub parlamendi kodukorra artikli 14 alusel.

Hääletus on salajane ning parlamendiliikmed märgivad hääletussedelile eelistatud kandidaadi nime. Hääletuse tulemused loevad kokku loosi teel valitud kaheksa parlamendiliiget.

Selleks, et  osutuda valituks, peab kandidaat koguma absoluutse häälteenamuse (st 50% pluss üks antud häältest). Tühje või rikutud sedeleid häälteenamuse arvutamisel ei arvestata.

Kui ükski kandidaat ei osutu valituks esimeses hääletusvoorus, võib esitada samad või uued kandidaadid samadel alustel. Protseduuri võib korrata ka kolmandas voorus. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks ka kolmandas voorus, pääsevad kaks viimases voorus enim hääli kogunud saadikut neljandasse vooru, kus valituks osutub enim hääli kogunud kandidaat.

Uus president võtab seejärel istungi juhatamise üle ja võib pidada avakõne. Teisipäevane istung jätkub asepresidentide ja kvestorite valimisega.